Piiprellid tähistasid sünnipäeva heade tantsude pöörises

TANTSUHOOS: Eve Tuisk, Urmas Nõgu, Piret Paomees ja Taavi Tuisk „Kolumatsi polkat“ tantsimas. Foto: Tambet Allik

TANTSUHOOS: Eve Tuisk, Urmas Nõgu, Piret Paomees ja Taavi Tuisk „Kolumatsi polkat“ tantsimas. Foto: Tambet Allik

Segarühma Piiprellid 25. sünnipäeva kontserdil vihuti tantsu ja kiigati rahvatantsijate hingeellu.

Kontserdi avanumbriks ei olnud mitte tants, vaid videomõtisklus “Miks ma tantsin rahvatantsu?”. Suurele ekraanile vaheldumisi ilmunud Piiprellide tantsijad andsid küsimusele erinevaid vastuseid: “Osa elust, krooniline haigus, seltskond, geenid, tantsupidu…” Häid põhjusi jagus nii noortel kui ka veel noorematel jalakeerutajatel.

Seejärel tulid lubatud head tantsud Piiprellide ja paljude külaliste esituses. Kuressaare segarühm Keeris, rahvuskultuuriselts Kirmas Pärnust, SÜG-i noorterühm Öieti, Taritu segarühm Lender, Kärla segarühm Tõmba, Jüri ja Piiprellide oma mudilased olid kõik kohale tulnud, et vääriliselt tähistada veerandsaja möödumist Piiprellide loomisest.

Esimesest tantsust alates lõi publik rütmi kaasa. Käed ei väsinud saali täitval rahvahulgal ka tantsunumbrite lõpus, mil kostis maruline aplaus. Neid sai puhata vaid videomõtiskluste ajal. Videote kaudu tutvustati publikule Piiprellide minevikku ja olevikku. Näiteks sai teada, et nad on lausa pool Euroopat läbi tantsinud, kui veidi liialdada. Kajama jäi mõte, et just reiside ajal, mil ollakse külgepidi bussis koos, saad aru, et need ongi need inimesed, kellega tahad koos olla.

Staažikad piiprellid

Kui tantsud tantsitud ja videod näidatud, oli, nagu sellistel puhkudel ikka, aeg sõnavõttudeks ja õnnitlusteks. Omapärase aukirjaga “Öite maru rahvatantsija” tunnustati staažikamaid Piiprellide tantsijaid. Nii peavad teised Piiprellide liikmed suure austusega alt üles vaatama Kuno Kongasele, Merle Rekayale, Ivika Ükstile, Piret Õisnurmele, Urmas Raigale ja Janek Bennole. Viimane on Piiprellide koosseisus olnud lausa 25 aastat. Piiprellide juhendaja Eena Mark andis lootust, et järgmine juubelikontsert võiks toimuda kümne aasta pärast. Eelmine leidis teatavasti aset kahekümne aasta eest.

25 aastat lavalaudadel ja murul keerutanud Piiprellidele pani nime nende esimene juhendaja Helgi Allik, kes oli ka armastatud eesti keele ja kirjanduse õpetaja. “Usume, et talle meeldis nime poeetilisus, sest tantsime ju Muhu vanemates rahvariietes ja piiprellid on Muhu põlle kujunduselement (torukujulised klaaspärlid – toim),” arvasid Piiprellid ise.

Piiprellide loomise aegu oli tantsijaid 18, nüüd on neid üks enam. Juhendaja Eena Margi sõnul on see ühe rahvatantsurühma jaoks piisav. “Kõige parem, kui on kaheksa paari, siis on rahvast lava peal ja prooviruumis ka, aga hakkama saab ka vähemaga,” märkis ta, nentides, et on olnud aegu, mil Piiprellides oli vaid kolm-neli paari.

Üheks teguriks, mis inimesi rahvatantsu juures hoiab, peab Mark üldtantsupidusid. “Kes on korra tantsupeol käinud, see tahab sinna ikka taas minna,” kinnitas Piiprellide juhendaja. Samas tõdes ta, et kuna tantsupidude vahele jääb tervelt viis aastat, siis ainult sellest rahvatantsurühmale ei piisa. “Aastal pärast tantsupidu on pingelangus ja siis on kõige keerulisem tantsijat motiveerida,” tõdes Mark, kuid lisas: “Siis tuleb jälle midagi muud välja mõelda, reisile minna või mõnest konkursist osa võtta.”

Kontserdiga rahul

Üks suurüritus, millest Piiprellid on paaril korral osa võtnud, on Europeade ehk Euroopa suurim rändav rahvakunstifestival. 2011. aastal jõudis see ka Tartusse. “Festivalile tasub minna, sest festivalil saab ikkagi esineda ja näha ka teisi maid,” ütles Eena Mark. Harjutatakse peamiselt ju ikkagi selleks, et oma tantsukunsti teistelegi näidata.

Sünnipäevakontserdiga jäi juhendaja mõistagi väga rahule. „See et nii palju rahvast oli, see oli üllatav,“ märkis Mark. Kontserdi idee ja kava valmis Eena Margil koostöös Eve Tuisu ja Merle Rekayaga, videote eest hoolitses Arni Ots.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 308 korda, sh täna 1)