Salme mehed – kust nad tulid? (5)

LAEVAMATUS: Mehed asetati laeva kirdeotsa ja laev oli paigutatud Linnutee ehk Hingedetee sihis, mis keskööl on taevas just ühe otsaga kirdesse, teisega edelasse. Alumise kihi mehed olid maetud peadega nii itta kui läände, pealmistes kolmes kihis olid kõigi pead kirde (põhja) poole. Seega ei olnud kadunukestele Vallhallasse jõudmiseks tähtis, mis suunas nad maetud olid, vaid laev pidi ise olema õiges sihis. Samamoodi oli paigutatud ka Salme esimene laev ja enamik Skandinaavia matuselaevadest.

LAEVAMATUS: Mehed asetati laeva kirdeotsa ja laev oli paigutatud Linnutee ehk Hingedetee sihis, mis keskööl on taevas just ühe otsaga kirdesse, teisega edelasse. Alumise kihi mehed olid maetud peadega nii itta kui läände, pealmistes kolmes kihis olid kõigi pead kirde (põhja) poole. Seega ei olnud kadunukestele Vallhallasse jõudmiseks tähtis, mis suunas nad maetud olid, vaid laev pidi ise olema õiges sihis. Samamoodi oli paigutatud ka Salme esimene laev ja enamik Skandinaavia matuselaevadest.

Umbes aasta tagasi, eelmisel kevadel alustati USA-s Wisconsini ülikooli arheoloogilise keemia laboratooriumis Salme laevmatustest pärinevate luunäidiste isotoopanalüütilist uurimist. Analüüside abil lootsime saada andmeid Salme massihaudadesse maetud sõdalaste päritolu kohta. Muidugi oli põhiline küsimus, kes nad on – omad või võõrad?

Wisconsinis juhatas töid laboratooriumi direktor professor Douglas T. Price, kes on pikemat aega tegelenud inimjäänuste päritolu väljaselgitamisega luudes olevate piirkonnaspetsiifiliste isotoopide meetodil.

Viimasel ajal on tema sulest ilmunud mitmeid artikleid Euroopa erinevates piirkondades avastatud skandinaaviapäraste (viikingite) matuste luumaterjali kohta. Pärast Salme kaevamiste lõppemist 2012. aastal teatas Price mulle võimalusest analüüsida luumaterjali tema laboratooriumis ja nii rändaski kümmekond luunäidist üle Atlandi.

Arheoloogid otsisid abi loodusteadlastelt

Meile tekitasid probleeme eelkõige just matuse skandinaaviapärased esemed, eriti suur hulk luust mängunuppe, mis Eesti arheoloogilises materjalis on seni täielikult puudunud. Teised esemed – skandinaaviapärased üheteralised mõõgad, sarvkammid, kilbikuplad jms – ning ainult Eestile iseloomulike leidude täielik puudumine matuseinventaris ei olnud langenud sõdalaste skandinaavlasteks kuulutamiseks piisav argument.

Tuli leida teisi mooduseid probleemi lahendamiseks väljastpoolt “humanitaariat”, st pöörduda loodusteaduslike meetodite poole. Küsimusele võisid vastuse anda DNA- ja isotoopanalüüsid. Paraku on indiviidi päritolu määramiseks DNA-analüüside abil tingimata vajalik laiapõhjaline piirkondlik andmebaas, mida Eestis veel ei ole. Seetõttu tuli Price’i pakkumisest kinni haarata ja saata luunäidised tema laboratooriumi.

Jüri Peets
arheoloog, TLÜ ajaloo instituudi endine vanemteadur, PhD

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 728 korda, sh täna 1)