Korterelamud ammutavad soojuse sügavalt maa alt (4)

UUS JA UUS VANA: Pargi tänaval renoveeriti vana puumaja ja ehitati tagahoovi täiesti uus. Foto: Tambet Allik

UUS JA UUS VANA: Pargi tänaval renoveeriti vana puumaja ja ehitati tagahoovi täiesti uus. Foto: Tambet Allik

Suvel valmivad Kuressaare pargi ääres korterelamud, mille küttesüsteemi tarbeks puuriti eelmisel aastal maasse kuus 130 meetri sügavust puurauku.

Pargi 1 ja 1A arenduse taga oleva Esruco OÜ osanik Raul Mägi ütles Saarte Häälele, et kahte maja kütavad tegelikult tavalised maasoojuspumbad. Üks neist on 12 kW ja teine 15 kW. Kuressaare jaoks teeb süsteemi aga eriliseks see, et horisontaalse kollektori paigaldamise asemel on rajatud soojuspuuraugud, mille kogupikkus on 800 meetrit.

See tähendab, et süsteem ei jookse nii-öelda spiraalina maapinna lähedal, vaid läheb süvitsi. Maasoojuspumpade infoportaali maaküte.ee andmetel on Eestis alates 2013. aastast toimunud kiire areng puurimislubade väljastamisel ja praeguseks on tegemist reaalse alternatiiviga horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile.

Raul Mägi osutab  kohale, kus hooneid küttev soojus- energia maapõuest pinnale tuleb. Foto: Tambet Allik

Raul Mägi osutab kohale, kus hooneid küttev soojus-
energia maapõuest pinnale tuleb. Foto: Tambet Allik

Mägi selgitas, et horisontaalset kollektorit ei saanud kasutada, kuna krunt oli selleks liiga väike, mistõttu tundus kõige mõistlikum puurida otse alla.”

Luba oli tegelikult 160 meetri peale, aga siis tuli selline pinnas vastu, et ei olnud enam mõistlik edasi minna,” märkis Mägi. Oluline oli nii-öelda jooksvad meetrid ehk 800 meetrit aukude peale kokku saada. Mägi lisas, et kuna tegu on kinniste ehk tampoonitud süsteemidega, siis põhjavee rikkumise ohtu ei ole. Augud puuris Energiaporaus OÜ.

Maasoojust eelistati mitmel põhjusel. Esiteks jäävad kaugküttetorustikud Mägi sõnul Pargi tänava majadest küllaltki kaugele. Kuressaare Soojusega liitumine oleks küll tulnud odavam, kuid arendaja hinnangul peaks tehtud investeering end ära tasuma arvestuslikult seitsme kuni kaheksa aastaga Nimelt on maasoojuse ekspluateerimiskulud väiksemad. Kahe maja peale on kokku kaheksa korterit, millest pooled on Mägi sõnul juba müüdud.

Määravaks sai ka see, et suvel töötab maakütte baasil konditsioneer. Mägi selgitas, et kuna hooned asuvad Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal, ei olnud võimalik majade külge kõiksugu väliskehasid paigaldada, mistõttu otsustatigi natuke kallima variandi kasuks.

Raul Mägi märkis, et soojuspuuraugud olid ka linnaametnike jaoks nii-öelda uus asi. “Uurisid, kuidas need seadustele vastavad, aga kõik oli korras. Terve mõistus võitis,” nentis Mägi.

Soojuspuuraukude rajamise soovist on märku antud ka Kohtu ja Kungla tänaval.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 645 korda, sh täna 1)