Vastukaja: Kirutud kormoran (2)

Vastukaja uudisele “Kormoranide arv Eestis jõudis rekordtasemeni” ja juhtkirjale “Kalaõgija rahvuslinnuks?” (SH, 1.04)

Sagedasti kirjutame, arvustame või arvame meid ümbritsevast keskkonnast-elustikust vaid inimesele sobival moel. Tihti pöördub meie pahameel eelkõige silmaga nähtavatele vaenlastele – tulnukliikidele, kes on kas kormoranid, hülged, metssead, kährikud, rotid või vees elutsevad võõrliigid hõbekoger, mudil, erinevad krabid.

Sageli materdame kohalikus elus toimuvat, teadmata midagi maailmas toimuvast, ent paraku on need asjad omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist.

Maailma levinuimaks loomaliigiks võib ilmselt pidada inimest, mis ei tähenda aga kaugeltki, et oleme ainsad kohastumisvõimelised loomad. Mõtlema panev on ka maailma rahvastiku kasv viimasel kümnendil – pea miljard, milleks kulus vaid oma tosin aastat. Suur rahvastiku (sh põgenike) sisseränne erinevatesse riikidesse on võrreldav kormoranide rännetega või ümarmudila plahvatusliku levikuga praegusel ajal Läänemere regioonis.

Möödunud sajandisse jääb suur varblaste hävitamise aktsioon Hiina kultuurirevolutsiooni ajal. Sellesse aktsiooni oli kaasa haaratud kogu rahvas ja varblased kadusid kogu maalt. Põhjuseks oli ekslik arusaam, et varblased hävitavad viljasaagi. Loomulikult selgus ühel hetkel, et tegemist oli eksitusega ja viljasaagi hävitasid hoopis putukad- röövikud, keda söövad varblased.

Nii on rannameres kujunemas olukord, kus kaluri ainuke arvestatav abiline ümarmudila ja hõbekogre tõrjumisel on kormoran, kes ainsana neid võõrliike massiliselt toiduks püüab. Lisaks teistele kaladele. Jah, tänapäeval ei sobi nulltolerants maailmas kokku mõtleva inimesega, see on iseloomulik äärmuslusele. Need meie ümber, keda arvasime olevat vaenlased või konkurendid, on ühel päeval hoopis meie arvestatavad abilised.

Hillar Lipp
loodusemees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 310 korda, sh täna 1)