Kooperatiivkaubandust reformides mõeldi, mis saab inimestest edasi

PALUN PÄTS VORMILEIBA: Roomassaare poes 1970. aastatel tehtud fotol teenindasid ostjaid juhataja Eerika Rannot ja müüja Alla Ankudinova. Foto: erakogu

PALUN PÄTS VORMILEIBA: Roomassaare poes 1970. aastatel tehtud fotol teenindasid ostjaid juhataja Eerika Rannot ja müüja Alla Ankudinova. Foto: erakogu

Juba pikemat aega on Saaremaal aktuaalne kohalike omavalitsuste reform. Sel teemal saab paralleele tõmmata kooperatiivkaubanduse 1970. aasta 1. aprillil alanud ümberkujundamisega tollases Kingissepa rajoonis.

Nõukogude Eestis oli kogu kaubandus jagatud riiklikku kaubandust juhtiva kaubandusministeeriumi ja Eesti tarbijate kooperatiivide vabariikliku liidu (ETKVL) vahel. Saaremaal oli valdav kooperatiivkaubandus, riiklikku kaubandust esindasid ainult mõned sõjaväekaubastu kauplused, raamatukauplus ja apteegid.

Süsteem oli keeruline ja kohmakas

1944. aasta sügisel oli Saare maakonnas 18 kooperatiivi, 1966. aastaks, kui mind valiti rajooni tarbijate kooperatiivide liidu juhatuse esimeheks, oli neid liitumiste tulemusena järel viis: Kingissepa, Kihelkonna, Leisi, Orissaare ja Muhu. Ka süsteemi juhtorgan rajooniliit oli tegelikult tavaline kaubandusettevõte, kuna selle bilanssi kuulusid kauplusi mandrilt toodud kaupadega varustavad hulgilaod ja peaaegu kõik linna tööstuskaupade kauplused.

Kaubagruppide ladusid oli 15, enamik neist linnas praeguse Sadamaaida territooriumil, osa tolleaegse varumiskontori kõrval Roomassaares ja veel kolmes eri kohas, kaks ladu asus Orissaares Illiku laiul.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Valdek Kraus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 448 korda, sh täna 1)