Kvoodiajastu lõpp jääb piimakriisi varju

VIIMASE KÕRRENI: Madalad piimahinnad sunnivad Meelis Seppa kokku hoidma nii sööda kui töötajate palgalt. Foto: arhiiv

VIIMASE KÕRRENI: Madalad piimahinnad sunnivad Meelis Seppa kokku hoidma nii sööda kui töötajate palgalt. Foto: arhiiv

Paljudele piimafarmidele kvoodiületustasu kaela toonud kvoodiajastu lõppemine 1. aprillist jääb vähemalt esialgu piima madalate kokkuostuhindade varju.

Oodatud sündmus, mis veel lähiminevikus ajendas piimatootjaid ehitama Euroopa suuremaid farme ja koostama uljal kasvul põhinevat piimandusstrateegiat, jõudis kätte vinduva kriisi südames, kus miinusmärgiga toimetav farmer peab isegi rapsikooki söödaratsioonis liigseks luksuseks.

Nii ütles Saba ja Sarved OÜ omanik Meelis Sepp, et piimakvoodi kadumine ei ole iseenesest veel põhjus, miks praegusel vaesel ajal rapsikook ratsiooni tagasi tuua. “Praegu on piimahind veel liiga madal selleks,” lausus Sepp, kelle 60-pealine piimakari tarbis kuus umbes kaks tonni rapsikooki hinnaga ca 500 eurot. Ilma proteiinisöödata piimatoodang 10–15% küll vähenes, kuid kokkuvõttes jätab rapsikoogi ärajätmine tootjale umbes 200 eurot kätte.

Meelis Sepp on kulusid kokku tõmmanud, nii palju kui vähegi võimalik, muu hulgas on ta vähendanud töötajate palka. “Midagi ei ole teha, rääkisin inimestega ja nad said probleemist aru,” ütles Sepp. Liisinguid jõuab Sepp veel maksta, kuid viimased kaks aastat ei ole ta investeerinud sentigi. “Sel aastal oli mõte tehnikat välja vahetada, aga ei mitte midagi…”

Kõikidest iseseisvuse aja jooksul piimanduses olnud kriisidest on praegune Meelis Sepa sõnul kõige keerulisem. “Esimene Vene kriis oli nagu leebem ja siis polnud põllumeestel ka selliseid võlakohustusi kaela peal,” arutles põllumees. “Ka masuaeg polnud nii hull.”

Kõigele vaatamata läheb elu edasi ning Meelis Sepp tunnistas, et paremate päevade saabumisel on tal eesmärk ehitada uus, 150-kohaline lüpsilaut.

Saaremaa suurim piimatootja Tõnu Post ütles, et tema piimatrahvi hirmus toodangu vähendamiseks loomade söötmiselt kokku ei hoidnud. “Kuna piimahinnad on niikuinii madalad, siis oleksin ma oma rahavood ära kaotanud ja oleks elu palju raskemaks läinud,” rääkis piimatootja. “Praegu tuleb küll trahvi maksta, aga rahavood olid paigas.”

Jõudluskontrolli andmetel on paljude Eesti piimatootjate väljalüpsid võrreldes möödunud aastaga miinuses. Tõnu Posti hinnangul on toodangu vähenemise põhjuseks enamikul juhtudel pigem probleemid söödavarumisega kui hirm trahvi ees. Söödavarumise alguses olid vihmased ilmad ja põhisööda kvaliteet ei olnud väga hea. Oli piirkondi, kus sööta üldse nappis, viitas Post.

Ka Tõnu Post on seda meelt, et ajutistele raskustele vaatamata tuleb kavandada investeeringuid ja tulevikus tootmist laiendada.

2014. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks valitud Heli Sadam, kes juhib Kagu-Eestis nelja piimafarmi, ütles, et temalgi oli ühe ettevõttega (Hummuli Agro) piimatrahvi mure. “Ostsime natuke kvooti juurde, natuke hoidsime ka tootmist tagasi ja eks me trahvi ka saame, aga 1. aprillist muutsin ma kohe ratsiooni ja hakkasin piima tootma,” rääkis Sadam.

Aasta piimakarjakasvataja sõnul elab ta tänases päevas, kus piimahind on maas. “Proovime toota odavat piima ja proovime kokku hoida igalt poolt nii palju kui võimalik, aga mõistuse piires,” lausus Sadam. “Alati ei saa lähtuda ainult hinnast, sest loom on elusolend, ja vaadata tuleb ka kvaliteeti.”

Heli Sadam ütles, et niikaua kui vähegi võimalik üritavad nad säilitada töötajate palkasid. “Lihtne on kohe palka maha võtta, aga meil on praegu eesmärk, et me hoiame oma töötajat.”

Eesti piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas ütles, et piimakvootide kadumine on oluline kogu maailma piimanduses ja kõikjal jälgitakse teraselt, milliseks selle mõju piimatootmisele kujuneb.

Siiski leiab Murakas, et kõigele vaatamata on piimakvoodi kadumine omal ajal väikse piimakvoodi saanud Eestile vajalik. “Meil on miljon hektarit toetusõiguslikku põllumaad ja mis me sellega siis peale hakkame?” küsis Murakas. “Palju on ju selliseid maid, kus teravili hästi ei kasva, küll aga rohi.”

Vaatamata praegustele raskustele, tõotavad meie suurte farmide efektiivsus ja Eesti sademete hulk erinevalt põua käes vaevlevate lõunaregioonide olukorrast Eesti piimandusele juba lähiaastate perspektiivis suurt konkurentsivõimet. “Kui piimahind kvoodi kadumise tõttu madalal püsib, siis võib arvata, et Lääne-Euroopas hakatakse teatud piirkondades tootmist lõpetama,” pakkus Jaanus Murakas. Samas möönis piimaliidu juht, et maailma piimandusturg on praegu taas väga tõmblev ja närviline. Võimatu on ennustada, mis saab hindadest nädala või kuu aja pärast.

“Kui veebruaris hinnad paranesid, siis praegu on need jälle madalad ja kaupa on keerulisem müüa ning turg on taas depressioonis,” rääkis Murakas, kelle sõnul vajab Eesti tootmine kriisis vastupidamiseks üksmeelt ja tuge nii pankadelt kui ka poliitikutelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 251 korda, sh täna 1)