Heiki Hanso võttis üles väinatammi avade teema (21)

Aastakümneid ja kauemgi kõneainet pakkunud Väikese väina tammi avade rajamise küsimuse on üles võtnud Heiki Hanso, kes vedas ka Orissaare staadionitamme kampaaniat.

Üleskutse tamme avade rajamise toetamiseks tegi Heiki Hanso Facebookis, kus teatas: «Kutsuge sõpru siia (gruppi Väikese Väina Selts – toim) ja alustame tasapisi tegevust –Väiksel väinal oli õigus vabalt voolata ja leian, et see õigus tuleb taastada!” Mainitud grupi lõi Hanso juba 2012. aastal. Eilse seisuga oli sel üle 780 liikme.

Saarte Häälele ütles Heiki Hanso, et see probleem on juba rohkem kui sajand vana ja et tal on siiralt kahju, et soovitud tulemust veel saavutatud pole. “Väga naeruväärne kohati ja kahju, et seda teemat on solgutatud edasi-tagasi ja mitte midagi pole sest saanud,” sõnas Hanso.

Kogukonna sõna

Praegu on Heiki Hanso sõnul parim aeg küsimusega tegeleda, kuna uue veemajanduskava ettepanekud kuulatakse ära selle aasta sees. “Kogukonna sõnal on väga suur kaal,” märkis ta. Lisaks sellele otsustas Hanso ära oodata valimised, kuna ta ei soovinud, et mõni partei või kandidaat tammiavade teema oma valimisvankri ette rakendaks. Hanso selgitas, et küsimusele tuleb läheneda apoliitiliselt, vabatahtlikku indu üles näidates.

Esialgne tegevuskava on Hansol paigas. Kõigepealt on plaanis kokku koguda olemasolev materjal ja uuringud, mida on küllaltki palju. Lingid osa materjalide juurde on Hanso ka Facebooki postitanud. Seejärel soovitakse Muhu, Pöide ja Orissaare valla ning ka keskkonnaministeeriumi esindajate ja veemajanduse spetsialistidega ühe laua taha istuda. «Sain aru, et ei olegi muud teha kui asi uuesti algatada, pöördumised teha ja kogukonna poolt häält teha,” rääkis Hanso. Ta lisas, et kindlasti on huvigrupil vaja palju soovitusi ja samuti on oluline dialoog vastavate ametite ja spetsialistidega.

Ühe põhjusena, miks selle küsimusega on vaja tegeleda, tõi Hanso välja, et rannarahvas ei saa Väikese väina ääres traditsioonilist saarlase elu elada, viidates kalade vähesusele. “Fakt on see, et olukord läheb iga aastaga järjest hullemaks – roogu kasvab peale ja sinna koguneb muda,” lisas Hanso. Ta tõi veel välja, et pole seni materjalidest välja lugenud mitte ühtegi argumenti, miks ei peaks väina avama. “Ma arvan, et üks kraav oleks suureks abiks, kaks truupi veel parem ja kolm oleks juba väga lahe,” märkis Hanso.

Avadel pole mõju

Viimati kirjutas Saarte Hääl väinatammi avadest pikemalt 2009. aastal seoses Tartu ülikooli Eesti mereinstituudis valminud uuringuga. Selle kokkuvõttes seisab, et avade rajamine töös käsitletud stsenaariumide alusel ei avalda Väikese väina keskkonnaseisundile olulist mõju.

“Ainukese võimaliku positiivse mõjuna märgitakse ära võimaluse tekkimist kalade rändeks väina erinevate osade vahel, mis võib teatud määral soodustada kalavarude taastumist.” Seetõttu ei soovitanudki uurimisrühm tammiavade rajamist töös käsitletud stsenaariumide kohaselt kui rannikumere seisundit parandavat meedet.

Samale uuringule on viidatud ka Väikese väina hoiuala kaitsekorralduskavas (2014–2023). Selles peetakse tammiava laiendamist või uue ava rajamist 3. prioriteediks ehk soovituslikuks tegevuseks.

2009. aastast pärineb ka insener Lembit Linnupõllu eksperthinnang Väikese väina tammi avade rajamise tehniliste võimaluste ja võimaliku maksumuse kohta. Selles seisab, et maapinna aastatuhandeid kestnud kerkimine Eesti lääne- ja loodeosas jätkub ja kõik tehnilised abinõud veevahetuse parandamiseks Väikese väina äärsetes lahtedes osutuvad aja möödudes ebapiisavateks ning nõuavad aina uusi ja uusi üha kasvavaid kulutusi. “Seega on kohaliku geoloogilise ajaloo kulg määranud paratamatule hukule katsed taastada Väikese väina veevahetust,” lisatakse hinnangus.

Kokkuvõtlikult on hinnangus kirjas, et veevahetuse tagamiseks vajalike tööde maksumus ulatuks sõltuvalt kavandatavate tammiavade mõõtmetest sadadesse miljonitesse kroonidesse. Samuti seisab seal, et osa tööd jääks perioodiliselt vajalikuks seni, kuni soovitakse säilitada veevahetust tammiavade kaudu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 871 korda, sh täna 1)