Räim ja ahven on hoolimata raskemetallidest söödavad

SÖÖGE JULGELT KALA! Kuressaare turul värsket kala müüv Linda Maasing julgustab igal juhul kalatoite sööma. Foto: Tambet Allik

SÖÖGE JULGELT KALA! Kuressaare turul värsket kala müüv Linda Maasing julgustab igal juhul kalatoite sööma. Foto: Tambet Allik

Teadlaste möödunud aastal kogutud andmed näitavad, et Saaremaa rannikumere räim ja ahven ületavad raskemetallide sisalduse poolest keskkonnastandardeid, kuid on siiski söögikõlblikud.

Eesti mereinstituudi nooremteadur Triin Veber ütles Saarte Häälele, et sisuliselt kõigi 2014. aastal Eesti rannikumere seire käigus analüüsitud kalade elavhõbedasisaldus ületab Euroopa Liidu kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardit 20 mg/kg kohta ning Eesti rannikuvee seisund tuleb elavhõbeda suhtes hinnata halvaks.

Samas ei ületa elavahõbedasisaldus kalades toiduainetele kehtestatud piirnorme (0,50 mg/kg). Elavhõbe on kaadmiumi ja plii kõrval inimese tervisele kõige ohtlikum raskemetall.

Seires osalenud Eesti veekogudest oli nii kaadmiumi- kui ka elavhõbedasisaldus kõige suurem Väikses väinas püütud kalades. Kõrgem ohtlike ainete sisaldus Väikse väina kalades on teadlaste hinnangul tingitud selle mereala suletusest, vähesest veevahetusest ning ohtlike ainete sissekandest nii maismaalt kui ka atmosfäärist. Kõrge elavhõbedasisaldusega kaladega paistsid silma ka Soela väin ja Kihelkonna laht.

Lisaks mereinstituudis töötamisele Tartu tervishoiu kõrgkoolis õppejõu ametit pidav Triin Veber ütles, et maksimaalne täiskasvanu poolt toiduga omastatav elavhõbedakogus ei tohiks ületada nädalas 0,3 mg, kuid ainuüksi üks Läänemere kalast valmistatud toiduports võib sisaldada juba 0,2 mg elavhõbedat. Elavhõbe kahjustab aju ja närvisüsteemi, neere, maksa ja loodet. Närvisüsteemi häiretest on leitud kaladest toiduga saadud metüülelavhõbeda seoseid treemori ehk lihasvärina esinemise ja Parkinsoni tõve vahel.

HELCOM-i (Balti mere keskkonnakaitse komisjon – toim) ülevaates on kaadmiumisisalduse piirväärtus 0,2 mg/kg kohta, millest kõrgem oli kaadmiumisisaldus 45 protsendil räime-, kuid ainult 1 protsendil ahvenaanalüüsidest. Siiski ei ületa kaadmiumi väärtused Euroopa toiduohutusameti soovitusi. Rahvusvaheline vähiuuringute amet (IARC) on tunnistanud kaadmiumi kantserogeeniks.

Toiduga saadud kaadmiumi on seostatud eesnäärme vähiga ka väikeste dooside korral, mis ei ületa Euroopa toiduohutusameti soovitusi. Samuti on kaadmium seotud kardiovaskulaarsete, neeru- ja närvisüsteemi haiguste ja arenguhäiretega. Seoseid on leitud ka kõrgvererõhutõvega.

Triin Veber ütles, et kuigi Läänemere kalad ei sisalda niipalju pliid, et seda võiks pidada otseselt ohtlikuks, on mõningad uuringud siiski näidanud, et ka juba väike pliisisaldus veres võib mõjutada laste kognitiivset arengut ja intelligentsust.
Tuleb arvestada ka sellega, et emapiima kaudu saavad pliid ka rinnalapsed. Plii võib mõjutada vereloomet, luustikku, neerusid, endokriinset ja reproduktiivset süsteemi. Kõige tundlikum on plii suhtes närvisüsteem. Plii mõjub otseselt toksiliselt närvirakkudele. Kõrge pliisisaldusega veres seostuvad hüperaktiivsus ja autism.

Triin Veberi sõnul peetakse praegu heaks soovituseks süüa Läänemerest püütud kala mitte rohkem kui portsjon nädalas. Siiski ei tohiks Veberi meelest kala söömist ka vältida, sest sel on meie tervisele ka väga palju positiivselt mõjuvaid omadusi. “Terviseriske hinnates tuleb arvestada sellega, et tervist mõjutab palju rohkem tegureid kui ainult toiduga saadavad võimalikud mürgikogused,” sõnas ta, nimetades tervise mõjutajatena ka muud keskkonnasaastatust, eluviise ja geene.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 090 korda, sh täna 1)