Kaluritega kalavarude pärast konkureerivate kormoranide arvukus on tõusnud Eestis kõrgemale kui eales varem.
2014. aastal loendati Eestis rekordilised 16 136 paari kormorane, mis on 1473 pesa rohkem kui 2013. aastal, selgub keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti ornitoloogiaühingu koostatud aruandest.
Läänemere seirealadel (Taani, Saksamaa rannikualad, Gotlandi saar, Eesti ja Soome) kasvas kormoranide pesitsejaskond eelmisel aastal 17,6% ja jõudis 91 761 paarini. Kogu Läänemere ulatuses kasvas kormoranide arvukus kõige jõudsamalt Gotlandil, kus pesitsejate arv kasvas 28%.
Aruande kohaselt ei ole kormoranide arvukuse kasv üllatav, kuna ülemöödunud talv oli kormoranide peamistel talvitamisaladel erakordselt pehme. Selle tulemusena oli nii vanalindude kui ka noorlindude ellujäämus tavapärasest märksa kõrgem.
28 pesitsuspaika
Eestis on kormoran endisel kõige arvukam Liivi lahe pesitsusaladel (6446 pesa, 39,9% pesitsejatest), järgnevad Soome laht (34,3%) ja Väinameri (19,2%). Võrreldes 2013. aastaga kasvas Soome lahe asurkond peaaegu 1300 pesitsuspaari võrra. Väinamere asurkond kahanes ligi 300 paari võrra ja Liivi lahe pesitsejaskonna suurus jäi endiseks.
2014. aastal loendati Eestis kokku 28 kormoranide asustatud pesitsuspaika. Juurde tekkis kaks uut asundust, kümme kolooniat taasasustati ja kaks pesitsuspaika hüljati. Näiteks ei võimaldanud vanametalli lõikamine Lõu lahe laevavrakil kormoranidel seal pesitseda nii loenduse ajal kui ka ilmselt tulevikus.
Eesti suurim kormoranikoloonia asub Abruka lähedal Kerju rahul, kus mullu loendati 2506 pesa. Pärast 2011. aasta esmaavastust ilmutas kormoran end möödunud aasta juuli lõpus uuesti Kuressaare sadama faarvaatril. Faarvaatri vallilt leitud kaheksa vooderduseta pesakuhilat olid ilmselt noorte kormoranide tavapärased väga hilised pesitsuskatsed. Osa noori kormorane ehitabki oma esimesel pesitsusaastal pesa küll valmis, kuid munemiseni ei jõua. Tiheda laevaliikluse tõttu faarvaatri vallil püsivat haudeasundust arvatavasti ei tekigi, küll aga võivad seal aeg-ajalt pesitsemist üritada noored linnud.
Sisserändajad
Aruande koostanud linnuteadlase Kalev Rattiste sõnul kasvas kormoranide arv mitte niivõrd järelkasvu kui just sisserändajate arvelt. “Kormoranide arvukus kasvab kogu Euroopas ja nad kõik pressivad siiapoole,” nentis teadlane.
Linnumunade õlitamine pole Eestis lindude arvukuse vähenemisele viinud, küll on aga ilmselt aidanud juurdekasvu pidurdada. “Ilma õlitamata kasvaks arvukus veelgi kiiremini,” lausus linnu-uurija. Küsimusele, kui suureks võib kormoranide arvukus Eestis kasvada, vastas Rattiste: “Ei ole hiromant ja ei ole ka poliitik, ei oska ennustada.”
Läätsa kalur Eino Ruttu kormoranide arvukuse tõusu üle ei rõõmusta. Kui sügisel tuleb Kerjurahult Tehumardi alla kõhtu täitma oma kolm tuhat lindu, siis piisab poolest tunnist, et kaluritel poleks kaks nädalat selles paigas midagi püüda.
“Kormoranid töötavad sarnaselt sellega, kuidas ajajad jahil metsast loomi välja ajavad: üks seltskond liigub nokaga mööda põhja ja teine seltskond püsib nende kohal meetri kõrgusel. Kõik kalad, mis hakkavad liikuma, nokitakse ära,” rääkis Ruttu.
Loading ...
Pole nalja vähimatki.
Neid tuleb piirata, pärast kui hilja, ei jaksa enam keegi piiri pidada.
Olen näinud angerjaid, kus on kormorani küüniste jäljed peal aga pole kätte saanud tänu sellele, et angerjad on olnud suuremad ja jõulisemad.
Väiksemad angerjad pole enam neile probleemiks ja selleks vast ka väiksem angerjas kadunud.
mõni aasta tagasi kuulsin, et keegi abruka mees olevat kormorani kätte saand ja selle lõhki lõikand, kõhus sees oli olnud emakalu ja angerjas.
Martinsonil ikka vähe
Angerjas otsas ikkagi sellepärast et inimene kõiki asju üle kütib ja püüab
Tänane õhtu tõotab kujuneda tõeliseks suursündmuseks nii kohalikele gurmaanidele kui ka harrastuskaluteile, nimelt avatakse täna kell 18:73 Nasval, Linnusita tee 69, uus restoran – vaba aja veetmise keskus „Kormoran” ja see asutus kuulub suurde lõbustusketti „Munad ja Suled”
Selleks te ettevõte paremini käivituks ja et paremini lõimuda üleilmse gurmaanlusega, selleks on Saaremaa Arenduskeskus juba ühendust võtnud ja kontakte loonud nii Prantsusmaa kui ka Jaapani vastavate firmade spetsialistidega. Nimelt on peatseltavatavas restoranis plaanis hakata klientidele pakkuma nii kormoranide mune kui ka roogi kormoranidest. Prantsusmaal on sõlmitud juba koostööleping Musjöö Henri de Gauguin La Perouse’ga firmast La Persé. Menüü uues restoranis saab vägagi mitmekülgne ja igat klienti rahuldav olema, nimelt on seal plaanis pakkuma hakata kormorani mune nii keedetult, praetult, toorelt kui ka omletina. Samuti plaanitakse külastajaid rõõmustada kormoranipraega hõrgus hapuoblika ning sõnajalakastmes. Neile kundedele aga kellede läbisaamine ämmaga ei ole just kõige parem soovitavad kokad ämm restorani kutsuda ja neile lasta serveerida kormorani sapipraadi kärbseseentega hõrgus karuputkekastmes. Kuna ainult toit pole see mida inimene vajab, siis on siin mõeldud ka vaba aja sisukale veetmisele. Nimelt pakub „Kormoran” harrastuskalureile võimalust kormoranidega kala püüda. Üks tund kormorani laenutamist särje püügika maksab 5 EUR’i ja angerja püügiks 15 EUR’i. Et klientidele õpetada kormoranidega kala püüdmise nippe ning oskusi, selleks on arenduskeskus sõlminud koostöölepingu kuulsa Jaapani kalanfuskorüfee Matsuha Jamahadzega firmast „Izusu Samurai” ning teda on lubanud assisteerida tuntud kohalik kalamees ning jutuvestja Hr. Hipu Lillar. Kui aga klient peaks kormorani pikemaks ajaks rendile võtta soovima, siis ööpäev maksab 100 EUR’i, kusjuures alaealistele, pensionäridele, riigikogulastele, mõnedele ministritele ning madalapalgalistele kehtib hinnasoodustus. Õhtuid restoranis „Kormoran” aitavad sisustada Kihnu Virve ja tuntud kommenteerija Volli, kes kannab ette tuntumate Jaapani haikumeistrite haikusid. Külastage meie restoran-puklekohta ja te ei kahetse!!