Olla või mitte olla?

laine tarvisTõnu Veldre kirjutatud uudisest “Noortekeskus kolib ikkagi bussijaama” 26. märtsi Saarte Hääles saime teada, et sobivaimaks lahenduseks noortekeskusele peetakse bussijaama ruume, seda ennekõike finantsilise poole pärast, samuti olevat bussijaamas leevendatud muinsuskaitse tingimusi ja hoone soojapidavuse mõõtmised läbi viidud.

Linnal olevat käsil hoone projekteerimishanke ettevalmistamine. Seda, kas ja millal noortekeskus bussijaama kolib, ei ole teada. Praegu olevat plaanis, et bussijaama ootesaali osa jääb bussijaamale, noortekeskus saavat kohvikupoole ja keldri. Võimalik juurdeehitis pidavat jääma siiski tulevikku. Bussijaama remonti loodetavat rahastada Komandandi tänava krundi müügi summadest. Seega senine kaua kestnud ebamäärane olukord jätkub. Tegutsetakse edasi senistes ruumides.

Rentnikud on mures

Bussijaama rentnikud-ettevõtjad ja bussijaam on omakorda mures linna uue võimuliidu kava pärast kolida noortekeskus bussijaama. Põhjus on, et see võib tähendada ettevõtjatega sõlmitud rendilepingute ennetähtaegset lõpetamist, mis võib mõlemale poolele kaasa tuua saamata tulu ja juriidilised vaidlused. Samas ei leia osa bussijaama vabu ruume endiselt kasutamist.

Segaduses on ka osa bussiga sõitjaid, kuna inimesed ei saa aru, mis ja millal siis bussijaamaga toimuma hakkab. Kas bussijaam jääb ka edaspidi rahvast teenima vajalikul tasemel või mitte? Mis saab autode ja taksode parkimisplatsidest? Autode parkimisplatsi vajavad ka oma autoga bussijaama ja tagasi koju sõitjad. Mitte igaüks ei sõida oma autoga mandrile, kodust bussijaama ja tagasi aga küll.

Maakonna ajalehed ja muud massiteabevahendid on viimase aastakümne jooksul noortekeskuse ruumide teemat korduvalt kajastanud. Ajakirjandusest oleme lugenud järgmist. Et Kuressaare ei olevat teinud pakkumist Eesti Energiale noortekeskuse jaoks hoone ostmiseks, et linnavalitsusele on tehtud noorte huvikeskuse uue asukoha jaoks pakkumisi, mida linn olevat lubanud kaaluda.

Linnakodaniku komisjoni ja noortekogu ühisel koosolekul 2006. aastal olevat linnavalitsuse esindaja lubanud, et noored saavad kolme aasta jooksul uue, senisest suurema ja võimalusterohkema keskuse. Linnale olevat pakutud ka endist arvutusjaama maja, samuti Ringtee 15 asuvat hoonet, mis võiks sobida noortekeskuseks hoone suuruse ja avara õueala tõttu. Kõne all olevat olnud ka endine politseimaja Lossi tänaval. Tutvutud olevat linnapargi lähedal asuva endise raamatukoguhoonega koos kunagise kinosaali ja garaažidega. Samuti olevat kaalutud Kaitseliidu käsutuses olevaid hooneid.

Kodanikel on tekkinud küsimus, kus see üldse kirjas on, mida ja millal on plaanis noortekeskusega ette võtta, miks on päevakorral selle kolimine bussijaama. Kuressaare linnas praegu võimul oleva SDE ja Res Publica Liidu ühistes programmilistes seisukohtades perioodiks 2013–2017 on muu hulgas kirjas: “Rajame linna noortekeskusele uued korralikud ruumid ja toetame noorte huvikeskuse viimist bussijaama.” Seega on see praeguses koalitsioonilepingus kirjas.

Kaua kestnud ebamäärasus

Nagu eespool öeldud, on ebamäärane olukord noortekeskuse ümber kestnud lubamatult kaua. Selles on asjaosalised olnud mitu linna valitsuskoalitsiooni, samuti praegune valitsuskriisis olev linnavõim.

Et selline tegevus lubamatu on, sellest saab teada alljärgnevast.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö korralduse osakonna lõpetaja Lii Vanem kirjutab oma lõputöös “Noorsootöö vajalikkus, sellest eemalejäämise põhjused ja tagajärjed Kuressaare linna näitel” (Pärnu 2014): “Noorsootöö tegevustes osalemine on noore jaoks vaba aja aktiivne ja sihipärane sisustamine, samas ka mitteformaalne õppimine. Noore üldist arengut silmas pidades on mitteformaalne õppimine sama olulise tähtsusega kui formaalõppes koolikohustuse täitmine.

Eestile on oluline iga noor ning seetõttu peab igal tasandil tegelema sellega, et ükski noor ei jääks noorsootöö arendavatest tegevustest eemale infopuuduse või pere majandusliku olukorra tõttu. Kui noor inimene on kaasatud noorsootöö tegevustesse, on tema riskikäitumise tekkimise või selle süvenemise tõenäosus märkimisväärselt madalam kui sihitult tänaval või kaubanduskeskuses hängival noorel.”

Nendest põhimõtetest ongi linnavõimul vaja oma tegevuses juhinduda.

Laine Tarvis
MTÜ Eesti Saarte Kogu eestseisuse esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 375 korda, sh täna 1)