Raimu Aardam
Kolmapäeval ja neljapäeval Tallinnas hotell Viru konverentsikeskuses toimunud aasta suurimat omavalitsuste ühisüritust, valdade-linnade päevi hindasid Saare maakonna vallajuhid väga kasulikuks.
Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam (fotol) ütles, et valida oli väga paljude töötubade vahel. “Huvitavat oli hästi palju. Põnevusega kuulasin seda, mis puudutas ehitus- ja planeerimisseadust ning nendega seonduvatele protsessidele võimalike elektrooniliste lahendite leidmist. Tulevikus muutuvad elektroonseks nii ehituslubade hankimine kui ka detailplaneeringu protsess. Paberit jääb asjaajamiseks järjest vähemaks,” rääkis Aardam.
Peamiselt osales ta omavalitsuste ühinemist puudutavatel loengutel. “Ühist seisukohta pole veel saavutatud. Meie oma maakonnas oleme teistest isegi natuke ees. Tööle on võetud ühinemisspetsialist ja tuleval nädalal hakkame initsiatiivgrupiga tööplaani kokku panema. Kuid poliitilised lepped on ju alles sõlmimata,” märkis Aardam.
Tema sõnul on üks ühinemise alus olnud inimeste arv, ent töötubades rõhutati ka, et toimiva üksuse puhul pole see oluline, sarnaseid näiteid võib tuua ka muust maailmast. “Meil on aga edu aluseks territoorium, inimeste arv ja töökohad.
Samas räägitakse koostatavas koalitsioonileppes sellest, et omavalitsustele antakse vahendeid töökohtade loomiseks. Kõik kaardid on ju veel lahtised,” toonitas Kihelkonna vallavanem.
Aardam on seisukohal, et omavalitsuste ühinemine aitab pigem kaasa ääremaastumisele. “Tegelikult on nii, et muudatused tulevad ilmselt alles 2017. aasta valimistega, aga selleks tuleb saavutada poliitilised kokkulepped,” võttis ta teema kokku.
Valjala vallavanem Aare Martinson nentis, et alati on kasulik kolleegidega kokku saada. Martinson osales näiteks selles töötoas, kus räägiti riigi- ja vallateede olukorrast. “Aga ettekanded olid lühikesed, süvitsi ei mindud, vahel oleks rohkem teada tahtnud, aga aeg surus peale. Kuid igal juhul oli tegemist väga informatiivse ja kasuliku üritusega,” kinnitas Martinson.
Orissaare vallavanem Vello Runthal ütles, et temalegi jäid üritusest väga head ja meeldivad muljed: “Palju kolleege koos, sai kogemusi jagada, see kulub marjaks ära.” Enim pakkusid Runthalile huvi ühinemisteemalised töötoad ja seminarid.
Ta nentis, et kõige huvitavamatele loengutele oli tung nii suur, et kõigile ei jagunud istumiskohtigi. Väga värvika ja elulisi probleeme kajastava ettekande tegi planeerimis- ja ehitusseminaril omavalitsuse seisukohtadest lähtuvalt Muhu valla ehitusspetsialist Indrek Võeras.
Valdade-linnade päevad toimusid juba 11. korda. Kahepäevane mess-konverents sisaldas arvukalt seminare, teematutvustusi ja mitmeid diskussioone erinevatel teemadel, kus kõigil osalejail oli võimalus kaasa mõelda.
Ivika Laanet, Tõnu Veldre, Raido Kahm
Loading ...
Pole-pole Raimuke! Nüüd tehakse see ühinemine riigireformi korras ära ja võid pinsiootele minna.
Kindlasti on paljudel, ja minul ka, kiusatus küsida, kas meie tänavustel aruteludel on ka mingi mõju peatselt ametisse astuva uue valitsuse tegevusele. Või kui päris otse küsida: kas omavalitsuste elus ja töökorralduses midagi ka tegelikult nelja aasta jooksul muutub?
Lootust on. Esimest korda üle väga pika aja võeti Riigikogu valimiste kampaanias jutuks riigihaldus. Riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse reform on see valdkond, millest rääkisin ka valimiste järel kõigi parlamenti valitud erakondade juhtidega. Vaatenurki oli erinevaid, küll kindlamaid, aga ka ebalevaid. Selge on seegi, et esmalt tahavad tulevase valitsuse liikmed omavahel selgeks rääkida, mida keegi selle reformi all täpselt silmas peab. Valimislubadustes nimetati riigireformiks peaaegu kõike, alates Riigikogu liikmete arvu vähendamisest kuni õigusloome revisjonini. Sinna vahele jäid ka ideed kohaliku omavalitsuse töö ümberkorraldamiseks. Teisalt varitseb arutelu taga oht, et taas luuakse komisjon või paar, mis hakkab alustuseks linnade ja valdade praegust seisu analüüsima ja kaardistama. Seda on tehtud paarkümmend viimast aastat.
Üks on vist kõigi seniste analüüside ja kaardistuste abil selgeks tehtud: praegusel kujul jätkata ei ole võimalik. Siin ei aita linnade ja valdade liitude üleskutsed poliitikutele, justkui piisaks majanduskriisieelse rahastamismäära taastamisest. Omavalitsuste erinevused, vastuolu neile pandud ülesannete ja tegeliku suutlikkuse vahel on karm tegelikkus, mida pole mingit mõtet kauem ignoreerida.
Otsustamise aeg on käes. Otsuse võiks kohe tööd alustav parlament teha nii, et tulevased kohalikud valimised leiaksid aset juba uues olukorras. Otsuse tuumaks ei peaks olema mitte omavalitsuse suurus rahvaarvu ja ruutkilomeetrite järgi, vaid eelkõige rahastamine ning riigi ja omavalitsuse ülesannete jaotus. Põhiseaduse järgi on linn ja vald kogukondliku elu korraldamise vorm, mitte riigivõimu käepikendus maal ja metsas. Pole ühtki mõistlikku seletust katsetele muuta vallad ühetaolisteks. Elanike arv, asukoht ja pindala jäävad vallati erinevaks. Teostamatu ühtlustamispüüd raiskab asjatult inimeste närve, raha ja aega.
Eesti koostöö kogu on oma põhjalikes analüüsides korrektselt tõestanud: ühesugust, kõigi avalike teenuste osutamiseks parajat omavalitsuse suurust ei ole olemas. Vaja on olla paindlik, aga ka uskuda neisse, kes kohapeal elavad ja seda elu veavad.
Seaduste järgi peaks omavalitsus praegu Eestis toime tulema ligi 350 tegevuse ja toiminguga. Enamikus meie omavalitsustes elab alla 3000 inimese. Kas siis poleks mõistlik jagada kohustusi koostöös riigi või teiste valdadega, arvestades iga valla inimeste konkreetseid vajadusi? Reform peab muutma elu kogu Eestis selgemaks ja paremaks, mitte vastama Tallinna kabinettides välja mõeldud unistustele või mõne hoopis teistsuguse riigi eeskujule.
Me ei tohiks peljata, et elu maal ja linnas ongi erinev. Et elu on erinev ka linnade ja valdade kaupa. Need erinevused lihtsalt ei mahu sama mütsi alla ja mida aeg edasi, seda vähem.
Mõtleme siis lõpuks ometi välja seesuguse asjade tegemise viisi, mis neid erisusi arvestab ning teeb neist Eesti tugevuse.
Peaaegu üheski lahendusvariandis ei mängi ei omavalitsuse suurus, rahvaarv ega raha hulk keskset rolli. Tõde on vaid selles, et jõukamad ja suuremad suudavad üksi rohkem, teised hüvitavad mastaabiefekti nappust paindliku koostööga, aga miks mitte ka kohustuste kergema koormaga. Vastuste ja lahendusteni võiksime jõuda ühiselt. See on meie kohustus. Nii linnades ja valdades kui ka parlamendis ja valitsuses.
Eelnev on Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne linnade ja valdade päevadel.
Nüüd ongi olukord selline, et kui ei saa võimule Reformierakond, siis läheb oravate Lääne-Saarel raskeks. Kui aga saab võimule jälle IRL, siis on see katastroof mitte ainult Lääne-Saarele vaid tervele Saare maakonnale ja Eesti Vabariigi lõpp.
EDU! omavalitsustele kaabakerakond IRLiga võitlemisel!