Saaremaa puisniidud pürivad maailmapärandi nimekirja

TAGAMÕISA PUISNIIDU HOOLDAJA: Leonhard Meri poseeris eile Loode tammikus, mida ta varasematel aastatel samuti hooldanud on. Foto: Irina Mägi

TAGAMÕISA PUISNIIDU HOOLDAJA: Leonhard Meri poseeris eile Loode tammikus, mida ta varasematel aastatel samuti hooldanud on. Foto: Irina Mägi

Eesti riik plaanib esitada UNESCO maailmapärandi nimekirja puisniidud, mis tähendab, et Tallinna vanalinna kõrvalt võib tulevikus leida ülemaailmse väärtusega looduslike paikade hulgast ka Loode tammiku ja Tagamõisa puisniidu.

“Oleme võimaliku variandina otsustanud, et puisniidud võiksid olla üks potentsiaalne Eesti esitatav objekt, kuid konkreetset ettevalmistust me veel alustanud ei ole,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kelle sõnul sattusid puisniidud UNESCO loodusväärtuste ootenimekirja pärandkoosluste kaitse ühingu ettepanekul, mida toetas ka keskkonnaministeerium.

Eesti poolt UNESCO maailmapärandi komiteele esitatud ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi ootenimekirjas on 2014. aasta seisuga Laelatu, Kalli-Nedrema, Allika, Koiva, Halliste puisniidu kõrval kolm Saaremaa puisniitu – Tagamõisa, Loode tammiku ja Mäepea puisniit. Lisaks on ootenimekirjas Balti klint ja pärast restaureerimistöid teisele katsele läinud Kuressaare linnus, mis 2004. aastal sai äraütleva vastuse.

Tagamõisa puisniidu hooldaja, Lümanda mees Leonhard Meri, kes alustas pärandkoosluste hooldamisega Eestimaa looduse fondi algatusel umbes 15 aastat tagasi, ütles, et teeb seda tööd hobi korras. Mõistagi tähendab 9 ha suuruse ala niitmine bussijuhiametit pidavale Merele ka lisasissetulekut.

Midagi rasket ala hooldamises ei ole, Mere põhiline tööriist on Tšehhi väiketraktor, kasutada saab ka vikatit ja trimmerit. Vanasti oli Tagamõisas 400 ha pärandkooslusi, praeguseks on poolsaar aga sedavõrd käest lastud, et polegi võimalik neid enam taastada.

Urve Sinijärv ütles, et puisniidud on ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi mõistes segapärandi objektid, milles on segunenud kultuuri- ja looduspärand. Puisniidud on tema sõnul suurepärane näide kunagi pea tervele Euroopale omasest ehtsast pärandmaastikust, mis eelkõige seoses muudatustega põllumajanduses on peaaegu kõikjalt kadunud.

“Eesti on kindlasti üks koht, kus seda maastikutüüpi on rohkem säilinud ja kus riiklikult pööratakse selle taastamisele ja hooldamisele päris suurt tähelepanu,” rääkis Sinijärv.

Bioloog Elle Roosaluste sõnul on puisniitude ehk puude ja põõsastega heinamaa väärtust nii looduse kui ka kultuuri seisukohast raske üle hinnata. Kõigist Eesti õistaimedest kasvab just puisniitudel ca 600 liiki ehk 40%. Nende hulgas on arvukalt haruldasi ja kaitstavaid liike, näiteks käpalisi.

Eesti puisniitude liigirikkus on Roosaluste sõnul tuntud üle maailma – vähe on kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab üle 70 liigi. Kuna puisniidu taoliste rohumaade levik on Euroopas äärmiselt piiratud, on need kuulutatud esmatähtsateks elupaikadeks.

UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimekirjas on Eestist praegu Tallinna vanalinn ja kümne riigi ühispärand, Struve geodeetiline kaar.

UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja on kantud Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Kihnu kultuuriruum, seto leelo ja Võromaa suitsusaunakombestik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 575 korda, sh täna 1)