Poolsada inimest mälestas Kudjape kalmistul küüditatuid (FOTOD) (1)

KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKS: Kudjape kalmistul asuva mälestusmärgi juures seisavad leinaseisakus Kuressaare noortekeskuse kodutütred Kati Nau ja Liis Sannik ning kaitseliitlane Jaen Teär. Foto: Irina Mägi

KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKS: Kudjape kalmistul asuva mälestusmärgi juures seisavad leinaseisakus Kuressaare noortekeskuse kodutütred Kati Nau ja Liis Sannik ning kaitseliitlane Jaen Teär. Foto: Irina Mägi

Eile keskpäeval kogunes poolsada inimest Kudjape surnuaial asuva Memento mälestusmärgi juurde, et ühiselt meenutada 66 aastat tagasi toimunud traagilisi sündmusi.

Pärast küünalde süütamist kutsus Memento Saaremaa ühenduse esimees Rein Väli kohalolijaid hetkeks langetama pea, et mälestada neid, kes Siberisse jäid. Samuti mälestati ühingu manalateele lahkunud liikmeid.

Saare maavalitsuse esindajana sõna võtnud haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters tundis heameelt sellest, et mälestusüritusel osalesid ka noored, kes on küüditamisest lugenud vaid raamatuist.

Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora ütles, et hääletu alistumine pole meile helgeid mälestusi jätnud. Kuna aeg teeb oma töö ja Memento liikmeid jääb järjest vähemaks, soovitas ta organisatsioonil teha rohkem koostööd Kaitseliiduga. “Meil tegutseb ka vabadusvõitlejate ühing,” tõi ta näite.

Mälestuskivile Memento poolt pärja asetanud Sulev Rattur Orissaare Mäe külast küüditati Venemaale juba 1941 aastal. “Meid päris Siberisse ei viidud, sest sõjaväele oli vaguneid rohkem vaja. Jäime Kirovi oblastisse,” rääkis ta. Vaid kaks nädalat pärast kohalejõudmist suri tema ema haiglas ja neid vennaga pandi erinevatesse lastekodudesse.

“Tänu Marta Sneiderile saime vennaga 1946. aastal koju tagasi. Kokku oli meid 6–7 last, kelle ta Saaremaale toimetas,” meenutas Rattur. 1949. aasta 25. märtsi hommikul pugesid nad koos vennaga põhukuhja peitu, aga seekord neile järele ei tuldud. “Ilmselt oskas Marta meile sellised paberid teha, et meid enam ei puututud,” arvas ta.

Mälestusüritusel muusikalise etteaste teinud Jaen Teär sündis Venemaal. “Olin vaid kaheksakuune, kui vanemad tohtisid koju sõita,” rääkis ta. Kaitseliidu instruktorina avaldas Teär ka muret, et kui täna toimuks uus küüditamine, siis heaoluühiskonnaga harjunud saarlased Siberis kaua vastu ei peaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 396 korda, sh täna 1)