TASUB ÄRA: Jaan Mehiku sõnul ei pruugi kaugküttele üleminek olla odav, ent head asja odavalt ei saagi. Foto: Sander Ilvest
Viimastel aastatel ei ole Kuressaare kortermajades kaugküttest loobutud ega sellele ka tagasi mindud, ehkki Kuressaare Soojus seda viimast soojalt soovitab.
Kuressaare Soojuse juhatuse liikme Jaan Mehiku sõnutsi võiks elektriküttel olevate kortermajade lülitumine kaugküttele olla loogiline ja elementaarne samm, aga paraku ei ole see tegelikus elus nii lihtne.
Nõnda polegi kaugküttele üleminek kortermajade puhul tavaline. “Põhjuseks on see, et ülemineku otsustamiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut ja seda on keeruline saada,” selgitas Mehik. Lisaks ei ole üleminek eriti odav ja tehtud kulutustest saadud võit jaguneb tema sõnul mitme aasta peale. “Raske on hinnata ja tunnetada näiteks seda poolt, et kaugküttega majad säilivad võib-olla kauem korralikena, kuna keskmine temperatuur majas on kõrgem ja köetud on mingil määral ka keldrid ja trepikojad,” märkis Mehik.
Rahaline väljaminek kaugküttele üleminekuks oleneb soojafirma juhatuse liikme sõnul mitmest asjast.
Näiteks sellestki, kui kaugel asub maja kaugküttetorustikust, kui suur maja on ning kas majas on juba osaliselt kaugkütet või mitte. “Odav see üleminek kindlasti ei ole, aga ega head asja tavaliselt odavalt saagi,” märkis Mehik.
Toetusvõimalused täiesti olemas
Samas saaks kaugküttele ülemineku tema hinnangul siduda kenasti kogu maja kordategemisega, mille jaoks KredEx annab toetust. Kui üks maja soovib täielikult kaugküttele üle minna, siis tuleks Jaan Mehiku sõnul alustada maja üldkoosoleku vastavast otsusest.
Seejärel väljastab Kuressaare Soojus liitumise tehnilised tingimused, mille alusel tuleb tellida projekt. Siis järgnevad juba ehitusluba ja leping ehitajaga.
Küttesüsteemide rajamine on KredExi meetmetest toetatav kuni 40% ulatuses.
Välistorustike rajamisel on ka Kuressaare Soojusel Jaan Mehiku kinnitusel rahalised toetusvõimalused olemas. “Kui kaugküttega liitumine on kaalumisel, siis on otstarbekas võtta kõigepealt ühendust Kuressaare Soojuse spetsialistidega, kes on valmis andma igakülgset nõu ja abi küsimuste lahendamisel.”
Kaugkütte eelised on soojafirma juhi sõnul mugavus ja soodne hind. Ta märkis, et kaugkütte puhul on soojatootmine keskkonnasõbralik, atmosfääriheitmed on väiksed, müra on väike ja elamutest eemal. “Kaugkütet toodab Kuressaares linnale kuuluv ettevõte ehk iga linnaelanik on selle firma mõtteline osanik.”
Jaan Mehik tõi ka ühe lihtsa näite, mille põhjal võib öelda, et kaugküte on odavam kui elektriküte. Praegu on Kuressaares kaugkütte soojusenergia hind käibemaksuga 52,37 eurot/MWh. Elektrienergia hind, mis koosneb võrguteenusest ja energiahinnast on kodutarbijale hinnaga umbes 125 €/MWh. Hinnavahe on seega kaugkütte kasuks 72,6 €/MWh.
Mehik nentis, et keskmise 18 korteriga elamu aastane keskmine küttekulu on umbes 160 MWh. Kaugküttel olles tuleb selle eest tasuda seega 8379 eurot aastas, kuid kui sama hoone oleks elektriküttel, tuleks tasuda 20 000 eurot. “Vahe on aastas seega 11 621 eurot,” tähendas ta.
Kaugküttel on Kuressaares praeguse seisuga 157 kortermaja. Viimase 18 aasta jooksul on Jaan Mehiku sõnul kaugküttest loobunud 16 kortermaja. Eramajasid on kaugküttel 10.
“Linnas on veel kümmekond kortermaja, mis pole kunagi kaugküttel olnud, aga mis võiksid ka kaugküttega liituda, kui elanikud seda sooviksid.”
On lisandunud alternatiive
Kaugküttest loobumine toimus põhiliselt aastatel 1997–2002. Algul mindi Mehiku sõnul ehk puhtalt elektriküttele, hiljem on hakatud kasutama ka puidukütet ja viimasel ajal soojuspumpasid.
“Kuressaare Soojuse juhatuse liikmena soovitan ma inimestele kindlasti kaugkütet,” sõnas Mehik, lisades, et peale tema võivad kaugkütet usutavasti soovitada ka paljud praegused kaugkütte tarbijad. “Kaugküttevõrgus olekuga on inimestele pikkadeks aastateks tagatud suhteliselt muretu soojaga varustamine.”
Küttekulu vähenes poole võrra
Kuressaares Pikk tn 57 asuv kortermaja tegi korraliku soojustustöö ära 2012. aastal ning pärast seda pole majarahvalt nurinat kaugküttearvete ja maja soojapidavuse üle kuulda olnud. Korteriühistu juht Tõnu Kallaste rääkis, et remondieelse ajaga võrreldes on neil nüüd küttelt kokkuhoidu umbes poole võrra.
“Meil oli 2012. aastal kulu ainult küttele kraadpäevade järgi 440,9 MW aastas. 2014. aastal, kui olime terve aasta juba uuel režiimil, tuli see arv 204,4 MW aastas kraadpäevade järgi,” avaldas Kallaste. See näitab tema sõnul väga hästi, milline kokkuhoid on võimalik saavutada kortermaja korraliku renoveerimisega.
Üleüldise renoveerimise, sh küttesüsteemi uuendamise kasuks otsustaski majarahvas seepärast, et taheti väiksemaid küttearveid. “Vanad süsteemid jagasid sooja ebaühtlaselt ehk korterid said soojust erinevalt,” selgitas Kallaste. “Äärmistele korteritele jäi seda sootuks vähe.”
Elektriküttele üleminek pole päris tõsiselt jutuks olnud vist kunagi. “Meil on selleks liiga suur maja. Kui tänapäeval üldse alternatiividest räägitakse, siis päikesepaneelidest või õhksoojuspumpadest.” Elektriküte pole seega teema. “Arvestades, et Kuressaare Soojuse energiahind on Eestis üks odavamaid, siis pole seal eriti palju mõtelda, kumba valida.”
Loading ...
Erialases kirjanduses on paneelmaja elektriga kütmise ja kaugkütmise võrdlevaks koefitsiendiks 1,5. Kui 160MWh kulub kaugküttele, siis 106 MWh elektriküttele juhul, kui kasutuses elektriradiaatorid. Õhksoojuspumbaga kütmisel väheneb elektri tarbimine 2-3 korda, olenevalt ilmastikust. Elektriga kütmise tähtsaim asjaolu on aga see, et iga korteri omanik saab ise omal äranägemisel korteri temperatuuri reguleerida. Kokkuvõtvalt maksavad elektriga kütjad (soojuspump, päikesepaneelid) vähem kui kaugküttega liitunud ning sellepärast ei avaldata soovi kaugküttega liituda. Elektriga saab odavamalt ja mugavamalt toa soojaks.
Veel odavam tuleb maaküttega küttes, ehitada kallim aga hilisemad kulud madalamad.
Ja kui lugeda lehest siis vägapaljud uus arendused lähevadki üle maaküttele.
Milleks ehitada oma raha eest välja trassid ja soojussõlm ning need hiljem tasuta Soojusvõrkudele üleanda?
Kas sa kujutad ette, milline peab olema soojuskontuur väljas, et kütta ära 60-korteriline maja? Kortermajadel ei ole paraku seda maad, kuhu küttekontuurid maja kaevata. Otse maa sisse saab ju ka, kuid see on kallim.
Mitte oluliselt kallim. 1m2 pinnale on vaja umbes 1m kaevu. Kaevude vahe võib olla 5m ja sügavus kuni 200m, sügavamaid vist ei lubata.
Kuigi see talv jäi tulemata ja küllalt soojad temperatuurid väljas. aga küttesumma on üüriarvel ikka tohutu suur?
Kui suur on “tohutu suur”?
tegelikult on meil rajatud kaugküttetrasse, mille ostas vaid üksikuid tarbijaid. Soojakaod jagunevad aga kõigi tarbijate vahel täpselt ühte moodi.
Täienduseks mõttele
Elektriga kütmise tähtsaim asjaolu on aga see, et iga korteri omanik saab ise omal äranägemisel korteri temperatuuri reguleerida
Täpselt sama moodi saab reguleerida normaalse tänapäevase küttesüsteemi iga radiaatorit, keerates enesele just nii palju sooja,kui soov ja vajadus on. Ja kui paigaldada ka Mesa kauglugemissüsteem, toimub maksmine tegelikult tarbitud soojuse eest. Ja kui maja on soojustatud, on selline kaugküte elektriküttest oluliselt odavam.
Teame väga hästi, et kaugkütte eest tuleb tasuda ka siis kui korteris ajutiselt ei elata ja radikad maha keeratud. Üldküte moodustab (sõltuvalt majasisesest kokkuleppest) 40-80% kogu korteri küttearvest. Päris kinni kas saabki neid korteris keerata? Kuid el. kütte puhul paneelmajas klõpsad lülitit ning suundud suusapuhkusele mägedesse.
Selline asi ei ole sedadusega lubatud, korteri temperatuur peab olema minimaalselt 18 kraadi, elatakse seal sees või mitte. Naaberkorterid peavad ju hakkama sellepärast rohkem kütma, kui üks kütte välja lülitab. Seega ei saa ka kaugkütte termostaate nn nulli keerata.
Ütle seadus ja paragrahv, mis sunnib korteriühistus korterielanikku oma korteris hoidma 18-kraadist suuremat temperatuuri.
aga kuidas see maja elektriga toidetakse, kaablid ei peaks vastu kui terve maja on elektrikyttel. Ja elektri hind hakkaks kerkima julmalt.
Vanas majas el. juhtmete vedamine on kordi odavam kui kaugkütte renoveerimine. Kui eramajades on 20 või 25A kaitse, piisab korterile 16A. Meie paneelikas 250A kaitse, köetavat pinda 1600 ruutu. Kolmandikul elanikest õhksoojuspumbad rõdul, mis ei vaja ei linnavalitsuse ega ühistuga kooskõlastamist. Elektri sisseost ühine ja igal korteril oma voolumõõtja. Maksame tänasel päeval keskelt läbi 0.11 eurot kilovati eest.