Soojafirma juht soovitab soojalt eelistada kaugkütet (13)

TASUB ÄRA: Jaan Mehiku sõnul ei pruugi kaugküttele üleminek olla odav, ent head asja odavalt ei saagi. Foto: Sander Ilvest

TASUB ÄRA: Jaan Mehiku sõnul ei pruugi kaugküttele üleminek olla odav, ent head asja odavalt ei saagi. Foto: Sander Ilvest

Viimastel aastatel ei ole Kuressaare kortermajades kaugküttest loobutud ega sellele ka tagasi mindud, ehkki Kuressaare Soojus seda viimast soojalt soovitab.

Kuressaare Soojuse juhatuse liikme Jaan Mehiku sõnutsi võiks elektriküttel olevate kortermajade lülitumine kaugküttele olla loogiline ja elementaarne samm, aga paraku ei ole see tegelikus elus nii lihtne.

Nõnda polegi kaugküttele üleminek kortermajade puhul tavaline. “Põhjuseks on see, et ülemineku otsustamiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut ja seda on keeruline saada,” selgitas Mehik. Lisaks ei ole üleminek eriti odav ja tehtud kulutustest saadud võit jaguneb tema sõnul mitme aasta peale. “Raske on hinnata ja tunnetada näiteks seda poolt, et kaugküttega majad säilivad võib-olla kauem korralikena, kuna keskmine temperatuur majas on kõrgem ja köetud on mingil määral ka keldrid ja trepikojad,” märkis Mehik.

Rahaline väljaminek kaugküttele üleminekuks oleneb soojafirma juhatuse liikme sõnul mitmest asjast.

Näiteks sellestki, kui kaugel asub maja kaugküttetorustikust, kui suur maja on ning kas majas on juba osaliselt kaugkütet või mitte. “Odav see üleminek kindlasti ei ole, aga ega head asja tavaliselt odavalt saagi,” märkis Mehik.

Toetusvõimalused täiesti olemas

Samas saaks kaugküttele ülemineku tema hinnangul siduda kenasti kogu maja kordategemisega, mille jaoks KredEx annab toetust. Kui üks maja soovib täielikult kaugküttele üle minna, siis tuleks Jaan Mehiku sõnul alustada maja üldkoosoleku vastavast otsusest.

Seejärel väljastab Kuressaare Soojus liitumise tehnilised tingimused, mille alusel tuleb tellida projekt. Siis järgnevad juba ehitusluba ja leping ehitajaga.

Küttesüsteemide rajamine on KredExi meetmetest toetatav kuni 40% ulatuses.

Välistorustike rajamisel on ka Kuressaare Soojusel Jaan Mehiku kinnitusel rahalised toetusvõimalused olemas. “Kui kaugküttega liitumine on kaalumisel, siis on otstarbekas võtta kõigepealt ühendust Kuressaare Soojuse spetsialistidega, kes on valmis andma igakülgset nõu ja abi küsimuste lahendamisel.”

Kaugkütte eelised on soojafirma juhi sõnul mugavus ja soodne hind. Ta märkis, et kaugkütte puhul on soojatootmine keskkonnasõbralik, atmosfääriheitmed on väiksed, müra on väike ja elamutest eemal. “Kaugkütet toodab Kuressaares linnale kuuluv ettevõte ehk iga linnaelanik on selle firma mõtteline osanik.”

Jaan Mehik tõi ka ühe lihtsa näite, mille põhjal võib öelda, et kaugküte on odavam kui elektriküte. Praegu on Kuressaares kaugkütte soojusenergia hind käibemaksuga 52,37 eurot/MWh. Elektrienergia hind, mis koosneb võrguteenusest ja energiahinnast on kodutarbijale hinnaga umbes 125 €/MWh. Hinnavahe on seega kaugkütte kasuks 72,6 €/MWh.

Mehik nentis, et keskmise 18 korteriga elamu aastane keskmine küttekulu on umbes 160 MWh. Kaugküttel olles tuleb selle eest tasuda seega 8379 eurot aastas, kuid kui sama hoone oleks elektriküttel, tuleks tasuda 20 000 eurot. “Vahe on aastas seega 11 621 eurot,” tähendas ta.

Kaugküttel on Kuressaares praeguse seisuga 157 kortermaja. Viimase 18 aasta jooksul on Jaan Mehiku sõnul kaugküttest loobunud 16 kortermaja. Eramajasid on kaugküttel 10.

“Linnas on veel kümmekond kortermaja, mis pole kunagi kaugküttel olnud, aga mis võiksid ka kaugküttega liituda, kui elanikud seda sooviksid.”

On lisandunud alternatiive

Kaugküttest loobumine toimus põhiliselt aastatel 1997–2002. Algul mindi Mehiku sõnul ehk puhtalt elektriküttele, hiljem on hakatud kasutama ka puidukütet ja viimasel ajal soojuspumpasid.

“Kuressaare Soojuse juhatuse liikmena soovitan ma inimestele kindlasti kaugkütet,” sõnas Mehik, lisades, et peale tema võivad kaugkütet usutavasti soovitada ka paljud praegused kaugkütte tarbijad. “Kaugküttevõrgus olekuga on inimestele pikkadeks aastateks tagatud suhteliselt muretu soojaga varustamine.”


Küttekulu vähenes poole võrra

Kuressaares Pikk tn 57 asuv kortermaja tegi korraliku soojustustöö ära 2012. aastal ning pärast seda pole majarahvalt nurinat kaugküttearvete ja maja soojapidavuse üle kuulda olnud. Korteriühistu juht Tõnu Kallaste rääkis, et remondieelse ajaga võrreldes on neil nüüd küttelt kokkuhoidu umbes poole võrra.

“Meil oli 2012. aastal kulu ainult küttele kraadpäevade järgi 440,9 MW aastas. 2014. aastal, kui olime terve aasta juba uuel režiimil, tuli see arv 204,4 MW aastas kraadpäevade järgi,” avaldas Kallaste. See näitab tema sõnul väga hästi, milline kokkuhoid on võimalik saavutada kortermaja korraliku renoveerimisega.

Üleüldise renoveerimise, sh küttesüsteemi uuendamise kasuks otsustaski majarahvas seepärast, et taheti väiksemaid küttearveid. “Vanad süsteemid jagasid sooja ebaühtlaselt ehk korterid said soojust erinevalt,” selgitas Kallaste. “Äärmistele korteritele jäi seda sootuks vähe.”

Elektriküttele üleminek pole päris tõsiselt jutuks olnud vist kunagi. “Meil on selleks liiga suur maja. Kui tänapäeval üldse alternatiividest räägitakse, siis päikesepaneelidest või õhksoojuspumpadest.” Elektriküte pole seega teema. “Arvestades, et Kuressaare Soojuse energiahind on Eestis üks odavamaid, siis pole seal eriti palju mõtelda, kumba valida.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 822 korda, sh täna 1)