AASTA REKAMEHE AMETIST PRII: Alexander Pupart Euroopa teedele tagasi ei igatse. Foto: Tambet Allik
Kaugsõiduautojuhtide kohta käiv ütlus võrdleb rekameest koeraga – elab kuudis, sööb kausist ja kuseb rattale. “Täpselt nii ongi, lisaks liputab peremehele saba,” kinnitab Alexander Pupart ehk Sass, kes pidas kaugsõiduautojuhi ametit üle neljakümne aasta. Siis leidis, et aitab küll.
Kui vene ajal sai suur Nõukogudemaa risti-põiki läbi sõidetud – Mustast merest Põhja-Jäämereni, Siberist Bresti kindluseni Valgevenes, siis pärast Eesti taasiseseisvumist on Sass Euroopas teid mõõtnud Põhja-Norrast alla Aafrika äärde välja, idast läände. “Ja ühest Brestist teiseni, sest Prantsusmaal on ka Brest,” lausub Sass.
Omal ajal hakkas Sass pikka liini sõitma seetõttu, et tema keevitajapalgast kippus pere ülalpidamiseks nappima. Kaugsõiduautojuhid teenisid aga nõukaajal üsna hästi, ehkki stabiilne see sissetulek ei olnud. “Juhtus, et said 700 rutsi kuus, mis oli tol ajal kõva palk, aga kui auto oli remondis, ei saanud mõni kuu midagi,” meenutab ta.
Kuigi eesti keele õigekirjareeglite järgi tuleb kirjutada „reka“, vilistavad pika laine sohvrid sellele. Nende jaoks on ainuõige „rekka“. Nii oli, on ja jääb .
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Loading ...
Raskeveok või veoauto, veokijuht. Ikka meeldib seda rekkat pista igale poole.
“Nende jaoks on ainuõige „rekka“. Nii oli, on ja jääb .”
Ei olnud. Enne oli veokas, krusa või fuura. Aga ka näiteks šallanda. Laensõnad olid pärit vene keelest. Nüüd on rekka, laensõna on pärit soome keelest ja muutmata kujul. Õnneks ei ole meieni veel jõudnud ei njuuspeiper ega sanomaleht, hea seegi. Kuidas ta jääb, seda ei tea keegi.
Kaugel kaunil nõuka-ajal tuli migi kõrgem parteitegelane kolhoosi teadlikust tõstma. Igal pool toonitas, et on (partei)liige. Ühel tõsisel töömehel sai sellest kaagutamisest isu täis ja nii punabossule kärataski:” Linnas võid sa liige olla, maal jääd aga ikka m….ks!”
Ja üks rahvatarkus:
need kes oskavad – teevad
kes vähem oskavad, pannakse teisi õpetama
ja kes asjast halligi ei tea, pannakse ülemuseks.
No võta rahulikult kulla kaaskodanik. Ma pole ei õpetaja ega siin kellegile ülemus. Kui aga tahad teada mis asi see rekka on ja kust ja kuidas see slängisõna soomlastele tekkis, siis loe läbi see artikkel: http://www.apks.fi/blogi/2012/automiehen-etymologiaa/
Siit saad ka teada, et ka soomlaste jaoks on rekka vaid poolhaagisega veok ja täishaagise puhul seda sõna paika ei peagi. Kui veelgi peenemaks minna siis on seal erinevaid haakeid kirjeldavaid sõnu veelgi. Rauhaa, ystävät!
Ihme, mutta on aitoa, mitäs ihmellistä on “rekka”, puoli- ja täysperä, tai nuppi – olen niilä kaikilla työskentellut. Tähän liityvät kaivikonet, kurottajat ja pyöräkuormajat…
Tai niin, kun virolaiset sanovat: ei ensimäistä päivää naimisissa…
Töö ja muude tegemiste kõrval pole pähe tulnud sellesisulist uurimust teha – selle asemel olen teinud omale ka soome tavainimesega võrreldes põhjalikumalt selgeks põhjanaabrite seadusandlust – “võõrkeelte” oskus on kasuks tulnud omale, sõpradele-töökaaslastele :-)
Huvitaval kombel ei sõida me siiski siin veel ringi pakudega ja ei tööta roolikeerajad ka pakujuhtidena :) Paku, sommekeelne slängisõna kirjakeelsest sõnast paketiauto ehk meie keeles kaubik.
Ole tugev Sass, vana sõber Astest tervitab sind.
Tubli mees see rekkamees,40 on väga pikk aeg.
Tugevat tevist ja puhkuse nautimist!