VAKTSINEERITUD LAPSED: Nii kohe seitsmeaastaseks saav Helena Metsmaa kui ka tema õde, 4aastane Agnes on vaktsineeritud. Ühtki tüsistust süstimisega ei kaasnenud. Foto: Raul Vinni
Maailmas pead tõstvad haiguspuhangud on pannud vanemaid mõtisklema vaktsineerimise teemadel. Aina rohkem arutletakse foorumites ja sotsiaalmeedias, kas vaktsineerida oma lapsi või mitte ja kumb neist variantidest on ohutum.
Statistika põhjal on nii Saaremaal kui ka mujal Eestis vaktsineeritud lapsi tunduvalt rohkem kui vaktsineerimata.
Sotsiaalmeedias tekkinud vaidlustes kinnitavad mõlemad osapooled, et ei taha oma lapse tervisega riskida ega katsetada. Kus on siis tõde? Kas laste tervisega riskivad need, kes lasevad last vaktsineerida, või need, kes seda ei tee?
Võib-olla olemegi vaid osa suurte ravimifirmade klientuurist ja vaktsiine toodetakse üksnes kasusaamise eesmärgil. Mis juhtuks siis, kui tõepoolest keegi end enam vaktsineerida ei laseks? Ravimifirmad ilmselt pankrotti ei läheks, sest teisi tervisehädasid jagub piisavalt. Kui meie lapsed hakkavad aga haigestuma lastehalvatusse või tuberkuloosi – viimane haigus pole ju kuhugi kadunud –, siis seda me ju ka ei taha.
“Aga minu lapsed ei jäägi haigeks,” ütleb lapsed vaktsineerimata jätnud Katrina, lisades, et iga vanema kohus on kaitsta oma last ja toita teda õigesti, et tema immuunsüsteem oleks tugev. Katrina rõhutab, et annab lapsele õiget ja tasakaalustatud toitu. Enamiku sellest kasvatab ta ise ja poolfabrikaate lastele ei sööda. Tema lapsed on tugevad, terved ja pole seni arstiabi vajanud.
“Vanemad ei taju tänapäeval enam nakkushaiguste ohtlikkust, kuna üldine vaktsineerituse tase on hea ja vaktsiin-kaitstavaid haigusi esineb harva,” selgitab perearst Mari Soots. Samas lisab ta, et inimesed reisivad väga palju, ka koos imikute ja väikelastega, ning unustatakse, et maailmas on palju piirkondi, kus immuniseerituse tase ei ole nii kõrge kui meil.
Edasi loe tänasest Saarte Häälest.
Loading ...
Arvestades tänapäeva inimeste eksootilisi reisisihtkohti, puututakse tahtmatult kokku haigustega, mis tundusid kadunud olevat. Indias leidub nii lastehalvatust, rõugeid jms.
Ainuke “positiivne” asi mittevaktsineerimise juures on see, et ehk õnnestub Eesti meditsiinitudengitel oma silmaga lähedalt uurida ja katsuda ning võibolla ka ravida ammu ununenud haigusi, mida muidu ainult pildiraamatus näeks.
Lapsevanemate must huumor.
Vaktsiinide mõju on ca 90%-line st on vaktsineeritud lapsi, kellel isiklike eripärade (allergiad vaktsiini koostisainete vastu, immuunsuse eripärad, liiga väikesed beebid, keda ei saa vaktsineerida vms) tõttu ei teki immuunsust. Vaktsineerimata inimene saab haiguse, levitab ja paneb sellega ohtu inimese, kellel on see füüsiline eripära, et hoolimata vaktsineeritusest ei ole immuunsust.
Kui vaktsineerimata inimesed saavad haiguse ja see levib, siis ta ka muteerub, see tähendab aga, et jällegi on ohus ka need, kes on selle vaid nö põhivormi vastu vaktsineeritud.