Koolivaheajal toimus Saaremaa ühisgümnaasiumis kooliperele sisekoolituse raames mitmeid loengud ja koolitus. Eriti huvitavaks peeti kokkusaamist politseinikega.
Kooli algatusel toimunud kohtumisel arutleti, kas koolides on turvaline, mida annaks turvalisuse huvides veel paremini teha ja kuidas valmistuda võimalikeks ohuolukordadeks nagu tulekahju või vägivaldne tegu koolis.
“Ühine lootus on, et midagi sellist koolides ei juhtu, kuid teadmine ja valmisolek vähendavad halbade asjade juhtumise võimalikkust ja annavad kindlusetunde,” ütles ürituse politseipoolse eestvedaja, Lääne prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Kalvi Almosen.
Paraku pidi ta tunnistama, et kahjuks on koolitulistamine Eestis juba juhtunud. Kui projekti alguses aasta tagasi sai ta loengutes rääkida teoreetiliselt, siis viimased pool aastat tuleb tal tuua Viljandis juhtunu põhjal reaalseid näiteid.
Nagu kõigil koolidel, on ka SÜG-il olemas hädaolukordade jaoks HOLP-plaan, kuid Almosen hoiatas õpetajaid asja üle võlli keeramise eest.
“Viljandi tulistamise järel sai kannatada just turvatunne. Kui kooli uksel oleks metallidetektor ja koolis liiguksid turvamehed, tunneks koolipere end hoopis ohustatuna,” juhtis ta tähelepanu tugevate turvameetmete rakendamise kõrvalmõjudele. Samas pidas ta igati vajalikuks õppehäirete läbiviimist nii tunni kui ka vahetunni ajal.
Kalvi Almoseni sõnul on enamlevinud viga äkkrünnaku korral haavatutele appi tõttamine.
“Lähtuda tuleb mõjude vähendamisest ehk esmalt ohtusse kohta toimetada püstiolijad. Statistika järgi kannatavad koolitulistamistes enim koolidirektor ja kooli medõde, kes kummarduvad maaslamajaid aitama, jäädes ise tulejoonele. Õue jõudes peab jälgima aknaid, sest tulistaja võib sihikule võtta ka väljas olijad,” tõi ta lihtsaid näiteid.
Erinevate juhtumite korral tuleb ka erinevalt käituda. Kui rünnaku korral tuleks ennast klassiruumi lukustada, siis tulekahju korral on eesmärk majast ruttu välja pääseda.
Kohtumine SÜG-is oli Saaremaa jaoks pilootprojekt. Järgmiseks kohtub politsei maakonna koolijuhtidega ja soovi korral ka teiste koolide kollektiividega.
Loading ...
Äärmiselt vastutustundetu on eelmine kommentaar! Ma saan aru, et inimene on kibestunud ja näeb kõike ning kõiki tumemustas toonis. Kuid siiani pole aru saanud, mis on sellise kibestumise reklaamimise TEGELIK eesmärk. Mõni aeg tagasi lugesin ühest teaduslikust väljaandest, et inimesed, kes kommentaarides väljendavad oma kibestumist ja negatiivsust, saavad sellest seksuaalse rahulduse. Seega… Kuid teemast- mul on siiralt hea meel, et minu kunagises koolis oli selline ettevõtmine. Hea kui ikka RÄÄGITAKSE. Paraku on nii, et pahatihti erinevad institutsioonid ei suhtle omavahel ja see tekitab palju paksu verd ja võib lõppeda nii nagu Viljandi koolis.
Kuidas siis vastutustundetu?
Reede seisuga on Eestis tänavu HIV diagnoositud 69 inimesel ja aids kahel inimesel.
HI-viirus on käesoleval aastal diagnoositud 36 inimesel Tallinnas, 16 Narvas, 12 Ida-Virumaal, kolmel Tartumaal ja kahel inimesel Harjumaal, selgub terviseameti statistikast. Aids on tänavu diagnoositud ühel inimesel Tallinnas ja ühel Lääne-Virumaal.
Mullu diagnoositi Eestis kokku 291 HIV-i nakatunud isikut ja aids 20 nimesel. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9062 inimesel, sealhulgas aids 436 inimesel.
Näete – noor saarlane tunneb ennast pealinnas väga õnnelikult :)
Ja näete – noorel saarlasel puudub kriitiline mõtlemine. Koolist anti suund kätte – mine… ja lähebki, otse.