Ruhnu loomekeskuse projekti jätmine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuseta ajendas ruhnlasi pöörduma selguse saamiseks siseministeeriumi poole.
MTÜ Ruhnu Kultuuriait juhatuse liige Priit Kapsta andis Saare maavanemale teada, et erinevalt projekte hinnanud komisjonist peavad ruhnlased oma taotlust igati määrusepäraseks ja pöörduvad toetuse maksmise aluseks oleva määruse tõlgendamise asjus siseministeeriumi poole.
Ruhnu Kultuuriaida juhatuse liige osutab, et toetuse eesmärk on muu hulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi. Kui Saare maakonna toetussummast läheb üle poole Kuressaare südalinna arendusse ehk sisuliselt betooni ja pargipinkidesse, siis mitu töökohta selle tegevusega juurde luuakse ja milline on selle mõju näiteks Ruhnu vallale, küsib Priit Kapsta, kelle sõnul annaks Ruhnu loomekeskus saarele neli aastaringset ja kuus hooajalist töökohta.
Ruhnu loomekeskuse idee elluviimine mitmekesistab Kapsta hinnangul Saaremaal pakutavaid turismitooteid ja toob Saare maakonda rohkem läti turiste. Loodava keskuse tegevusse on plaanis kaasata Saaremaa loomeinimesi ja Kuressaare kolledži, sh väikelaevaehituse eriala õpilasi.
MTÜ Ruhnu Kultuuriait küsis piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 416 500 eurot toetust Ruhnu saarel Randoja kinnistul asuva unikaalse tsaariaegse merepäästejaama hoone rekonstrueerimiseks käsitöö- ja puutööruumideks ning seminaride ja kultuuriürituste läbiviimise paigaks. Taotlusi hinnanud komisjon ei pidanud ruhnlaste taotlust meetme tingimustele vastavaks ja jättis selle tegevuskavast välja.
Loading ...
aga kes komisjoni kuulusid
Uuriv ajakirjandus võiks avalikustada komisjoni liikmed, hindamisprotsess lõhnab korruptsiooni järele.
Nädalapäevad tagasi kirjutasin:
Volli͈
Lisatud: 13.03.2015 / 12:41
Seda enam!
”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede” ongi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede, mitte maakondade konkurentsivõime tugevdamise meede.
Siseministri 13.02.2015 määrus nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ esimese asjana välistab sellest meetmest raha andmise suurtele linnadele, välja arvatud juhul, kui tegu on teatud kogu maakonda mõjutavate projektidega.
Ruhnlaseid vihastas välja ju lihtsalt see, et neid lihtsalt lükati kõrvale.
.”Taotlusi hinnanud komisjon ei pidanud ruhnlaste taotlust meetme tingimustele vastavaks ja jättis selle tegevuskavast välja.” jutt kirjutises on vildakas — komisjon üldse ei hinnanudki ruhnlaste taotlust, ruhnlasi ei kutsutud sinna koosolekule oma taotlust ”presenteerima”!
Eks see koosolek oli natuke imelik ka — esimese asjana otsustasid kohaletulnud, et ruhnlasi ei kutsu kohale sinna samale koosolekule, mis juba käis ja siis hakkasid raha jägama. Rahajägajad ja rahasaajad kattusid ka osaliselt — kord läks ruumist välja üks, kui otsustati temale raha jägamist, siis teine. Piret Pihel käis vist üldse vahepeal linna pealt inimesi kokku otsimas, keda kohale kutsuti ☺.
Lisaks on suur konks selles, et „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ kokkuvõtlikult ei ütle mitte midagi muud, kui et toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. aasta korraldusega kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“ aga projektide ettevalmisatamise ajal polnud Saaremaa arengustrateegia viidud kooskõlla üleestilise arengustrateegiaga ja Saare Maakonna arengustrateegia kinnitati alles selle aasta veebruaris, vahetult enne ruhtlaste ellimineerimist.
Et maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija jättis vaide rahuldamata, ei oma ka mingit tähtsust — vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. aasta korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine“ on rakendusasutus Siseministeerium ja vaie tuleb esitada rakendusasutusele.
EDU!
EDU veelkord!
PS. projekte hinnanud komisjoni protokoll on maavalitsuse dokemdiregistris ilma juurdepääsupiiranguta.