Vallad saavad kergliiklusteede jaoks toetust

Siseministeeriumi kergliiklusteede toetusskeemist saab Lääne-Saare vald 400 000 eurot Kuressaare–Vaivere tee ja Muhu vald 175 772,35 eurot Liiva–Viira kergliiklustee rajamiseks.

Lääne-Saare ja Muhu vallavalitsuse minimaalse oma- ja kaasfinantseeringu osakaalu suurus on vastavalt 48,14% ja 15%.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe ütles, et kuna Liivat läbiv riigimaantee läheb sel aastal samuti remonti, on hange nii maantee kui ka kergliiklustee jaoks tegelikult juba korraldatud ja ka võitja välja selgitatud. Võitjaks osutus Nurme Teedeehitus OÜ. Kõiki lepinguid ei ole veel allkirjastatud, täpsustas Liitmäe, kuid lisas, et ehitustööd algavad arvatavasti aprilli keskpaigas ja ideaalis on need juuni lõpuks lõpetatud.

Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno ütles, et sel aastal tehakse valmis kergliiklustee muldkeha ja järgmisel aastal pannakse asfalt peale.

Kokku saab 16 omavalitsust üle Eesti 5 miljonit eurot uute kergliiklusteede rajamiseks. Kergliiklusteede toetusskeem on mõeldud kohalikele omavalitsustele väljaspool Tallinna, Tartu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi ning Pärnu linnapiirkondi.

Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 400 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr on 85% projekti kogumaksumusest, vahendas siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets.

Reservnimekirja arvati 50 projekti, mille hulgas on ka kolme Saaremaa omavalitsuse projektid. “Reservnimekirja projekte viiakse vahendite lisandumisel ellu prioriteetsuse järjekorras,” selgitas Klopets. Neljandal kohal asub reservnimekirjas Salme (Mändjala–Tehumardi), 15. kohal Kuressaare (kergliiklusteede sidususe suurendamine liiklusohutuse tagamiseks) ja 47. kohal Pihtla (Kaali–Kõljala).

Klopetsi sõnul tähendab reservnimekirjas olemine seda, et projektid said hindamisel positiivse hinde, kuid toetusskeemis olemasolevast rahast nende projektide rahastamiseks praegu ei jätkunud. Reservnimekirjas olevaid projekte on võimalik toetada siis, kui põhinimekirjas olevate projektide elluviimisel vabaneb raha. See juhtub Klopetsi sõnul siis, kui mõni põhinimekirjas olev projekt teostatakse kavandatust odavamalt, selle elluviimisest loobutakse või kui toetusskeemi lisandub täiendavat raha.

Hindamisel võeti arvesse projekti mõju piirkonna kergliikluse kitsaskohtade lahendamisele ja liiklusohutuse suurendamisele. Paremaid hindeid said need projektid, mille puhul saab tööga peatselt pihta hakata ja mille edasine hooldamine on detailselt läbi mõeldud. Hindamisel anti lisapunkte ühinenud omavalitsuste projektidele, märkis Klopets.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 831 korda, sh täna 1)