Kruusakaevandusest loodetakse kullasoont (14)

Kolm aastat kestnud vaidlus kohaliku ettevõtja ja keskkonnaameti vahel päädis Lääne-Saare vallas asuvas karjääris kruusa kaevandamise loa andmisega. Sellest kruusast võib huvitaval kombel toota vaid teatud betoonelemente.

Kruusakaevandamisega seotud niidid viivad välja tuntud ettevõtja Margo Berensi (fotol) võimaliku betoonitehase rajamise plaanideni. Ka Berens ise pole eitanud, et sooviks nüüdseks loa saanud firma osanikega tulevikus koostööd teha.

Tehu kruusakarjäär asub endise Kärla valla maadel Arandi ja Käesla küla kandis. Aastal 2011 esitas KPT-Projekt keskkonnaametile taotluse kruusakaevandamisloa saamiseks. Ettevõte tellis geoloogilised uuringud.

Luba taotleti 15 aastaks ja kaevandamismaht olnuks 26 000 kuupmeetrit aastas. Kaevandatava ehituskruusa kasutusaladena olid märgitud üldehitustööd ja väikelaevade sadamate kaiehitus. Tollal ehitati tõesti aktiivselt väikesadamaid.

Nõnda algatati loa andmise menetlus. Kärla vallavalitsus ja Eesti maavarade komisjon kaevandamises probleemi ei näinud. Kõik laabus – tegemist oli protseduuriliste käikudega. Siis avastas aga keskkonnaamet, et nad on teinud riiklike huvide määramisel vea, ja vaatas menetletava eelnõu üle. Luba hakkas ettevõtjatel käest libisema.

Maavarade komisjon asus siiski keskkonnaameti poolele. Kaks aastat kestnud menetluse tulemusena keeldus amet 2013. aasta novembris KPT-Projektile kaevandusluba andmast ning tulistas kohe endale jalga.

Nimelt viitas KPT-Projekti vaie, et keskkonnaamet pole arvestanud nende e-kirjaga saadetud vastuväiteid. Keskkonnaamet möönis, et “tehnilistel põhjustel” pole kiri nendeni jõudnud. Veebruaris 2014 rahuldati KPT-Projekti vaie ja menetlus algatati uuesti.

Keskkonnaamet rõhus riiklikele huvidele ja maavarade hoidmisele. Lihtsalt lahti seletatuna tähendab see, et maakonnas oli juba 17 kruusakarjääri. Veel ühe avamine olnuks säästlikku arengut silmas pidades vale. Ka riiklik arengukava näeb ette pigem juba avatud maardlate maksimaalset kasutamist.

Ettevõte vastas, et neil on kliendid, kes on kruusast huvitatud, ja esitas põhjendusi, miks sobib neile just Tehu karjääri kruus. Põhjendusi oli mitmeid, kuni konkurentsi suurendamise ja regionaalse arengu soodustamiseni välja. Ettevõtted, mis koostööpartneritena välja toodi, olid OÜ Seimkivi ja OÜ Maadevahe. Paar aastat tagasi olid samad firmad pildil Atla sadama hangetel ja ehitamisel.

Kokkusattumusena hakkas ettevõtja Margo Berens toonases Kaarma vallas asju ajama betoonitehase rajamiseks. Berensi firmad Mert ja Seimkivi liiguvad paljudel objektidel koos. Kord on üks peatöövõtja ja teine alltöövõtja või siis üks ehitab ja teine teeb järelevalvet. Oma võimalikku seotust Seimkiviga pole Berens tunnistanud.

Keskkonnaamet KPT-Projekti vaideid kuulda ei võtnud. Nende hinnangul pole see põhjus, et üks kolmas firma (Seimkivi) on oma tuleviku rajanud oletatavale loale ja väidab nüüd, et loa andmisest keeldumine kahjustab nende huve.

KPT-Projekt rõhus sellelegi, et kruusakaevandamine on Saare maakonnas koondunud üksikute firmade kätte, kes küsivad hingehinda. Nende turuletulek lööks hinna alla.

Keskkonnaameti väitel pole aga loa andmine pelgalt konkurentsi suurendamiseks põhjendatud. Kiire vaidlus lõppes sellega, et amet koostas eelnõu, kus keeldutakse ikkagi luba andmast.

Nüüd tõmbas KPT-Projekt saed tõsiselt käima ja keskkonnaametile saadeti kaela korralik vaidlus.

Vaieldakse mitme asja üle. Alates sellest, et eelnõu on valesti koostatud, kuni selleni, et amet on regionaalarengu pidur. Käiku lähevad muudki võtted. Näiteks rõhus amet asjaolule, et Seimkivi ei saa arvestada loaga, mida ei eksisteeri.

Vastuseks öeldi, et menetluse käigus omandas Seimkivi osaluse KPT-Projektis. Nõnda ei saavat amet mööda vaadata asjaolust, et taotluse lahendamine Seimkivi huve puudutab ning KPT-Projektil on tekkinud õigustatud ootus.

Ikka rõhuti konkurentsile ja asjaolule, et betooni kõrge hinna tõttu tuleb seda osta mandrilt. Rõhutati ka tõsiasja, et selle autodega vedamine on halb keskkonnale.

KPT-Projekt võttis appi konkurentsiameti. Ka neile saadetud päringus toonitati kõrget hinda. Eriti toodi välja Lümanda valla mure betooni kõrge hinna pärast. Oma toetust oli avaldanud ka Saaremaa arenduskeskus.

Konkurentsiametile kinnitati, et Seimkivi oleks nõus tootma betooni KPT-Projektilt ostetud toormest, see oleks konkurentsivõimelisem seni maakonnas toodetud betoonist ja suudaks pakkuda konkurentsi mandrilgi.

Amet leidis, et loast keeldumise põhjused võivad tõesti olla vastuolus vaba konkurentsi põhimõtetega. Konkurentsiamet märkis ka, et loa andmisest keeldumine ei aita kaasa kruusavarude pikaajalisele säilimisele, kuid kahjustab vaba konkurentsi. Maakonna saarelist asukohta silmas pidades on see oluline.

Mullu juulis palus KPT-Projekt menetluse peatada ja esitada täiendavaid tõendeid. Selle loa ta sai ja see oligi loo kiire lõppmäng. KPT-Projekt surus keskkonnaameti põlvili. Nimelt tulid nad idee peale, kuidas tõestada, et neile sobib vaid Tehu karjääri kruus.

Selleks telliti OÜ-lt Hendrikson & Ko uuring “Fassaadi betoonelementide tootmiseks vajaliku ehituskruusa kättesaadavus Saare maakonnas”. Nimetatud “elemendid” on hoone seinapaneelid. Seega üsna spetsiifiline toode, milletaolist Saaremaal ei tehta ja millele pole siin ka arvatavasti suurt turgu. Eesti betooniühingu kodulehel on elementide tootjana toodud vaid viis firmat.

Uuringuga tõestati mitme vaatenurga abil, et Tehu karjäär on nende detailide tootmiseks vajaliku kruusa kaevandamiseks oluline koht.

Vastuolu kadus

Keskkonnaametil ei jäänud muud üle, kui tõdeda, et vastuolu on kadunud, kui Tehust kaevandatavat kruusa kasutatakse tõesti vaid fassaadi betoonelementide tootmiseks. Luba väljastati 15 aastaks keskmise aastamahuga 25 800 kuupmeetrit.
Kui see kõik välja kaevata ja sellest fassaadielemente toota, saaks kokku üle 100 000 ruutmeetri betoonfassaadi.

Kas, kes ja kus hakkab neid elemente tootma, Saarte Hääl teada ei saanud. KPT-Projekti telefonil vastas Peep Kuusik, kes oma sõnul pole asjaga enam seotud. Äriregistri andmeil oli ta millalgi vaidluse ajal firma omanik. Firma asutaja ja kaevandamisloa taotlemisega alustaja oli aga hoopis Koit Kelder.

Kuusik suunas ajakirjaniku hoopis tuntud projektikirjutaja Kristo Kiikeri poole. Kokkusattumusena oli Kelder kaevandusloa taotlemise algaastatel ka OÜ Maadevahe omanik. See firma toodi taotluses välja kui üks toormehuviga ettevõtteid. Keldri kaasosanik oli toona Kiiker.

Äriregistri andmeil oli Kiikeri firma OÜ LMK 2013. aastal ka KPT-Projekti omanik, kuid vaid kolm kuud. “Juhtus tol hetkel nii,” ütles Kiiker vastuseks küsimusele, kuidas ta nii lühikest aega omanik oli.

Kiiker ei eitanud seotust KPT-Projekti tegemistega, kuid ütles, et on kursis vaid taotluse esitamise ja keskkonnaalase poolega. “Mul puuduvad volitused omanike edasistest plaanidest rääkida,” väitis ta ja arvas, et küsida tuleks Seimkivilt. Selle juht Reino Mälk päringutele ei vastanud.

Teema tõstatus taas

Tehu karjääris kaevandamise teema kerkis üles ka mullu toimunud Kudjapele plaanitava betoonitehase eskiisi koosolekul. Siis ütles Margo Berens, et võimalusel hakkaks ta Seimkiviga koostööd tegema. Tema Seimkiviga seotud ei olevat.

Kudjapele betoonitehase rajamine on põrganud aga kohalike vastuseisule. Kirjade liikumisest avalikes registrites on näha, et Berens otsib jätkuvalt maatükki, kuhu rajada ettevõtte tootmisbaas. Huvi on ta tundnud näiteks riigile kuuluva kinnistu, mis asub Kuressaares Aia tn 78, ostmise või rentimise vastu.

Kas sinna peaks tulema Saaremaal ainulaadne fassaadi betoonelementide tootmisbaas, Saarte Hääl teada ei saanud ja Margo Berens lehe päringule ei vastanud.