Saare maavanem jättis rahuldamata MTÜ Ruhnu Kultuuriait vaide ja leiab, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise komisjoni äraütlev otsus ruhnlaste taotluse osas on põhjendatud.
Maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija teatas vastuseks MTÜ Ruhnu Kultuuriait vaidele, et Saare maakonnale eraldatud 7,16 miljonist eurost ligi 420 000 euro suuruse investeeringu tegemine Ruhnu saarel oleks, arvestades Ruhnu väikest elanikkonda, ebaproportsionaalselt suur ja selle sotsiaalmajanduslik mõju Saare maakonnale tervikuna marginaalne. Lisaks on ruhnlaste kavandatav seminariteenus Leivategija hinnangul Eestis hästi kättesaadav ja puudub vajadus selleks täiendavalt avalikku raha panustada.
MTÜ Ruhnu Kultuuriait küsis piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 416 500 eurot toetust Ruhnu saarel Randoja kinnistul unikaalse tsaariaegse merepäästejaama hoone rekonstrueerimiseks käsitöö- ja puutööruumideks ning seminaride ja kultuuriürituste läbiviimise paigaks. Taotlusi hinnanud komisjon ei pidanud
ruhnlaste taotlust meetme tingimustele vastavaks ja jättis selle tegevuskavast välja. MTÜ Ruhnu Kultuuriait ja seda toetav Ruhnu vallavalitsus ei olnud komisjoni otsuse ja selle põhjendustega päri ning vaidlustasid otsuse maavanema juures.
Jaan Leivategija märkis vastuses ruhnlastele, et piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava näol on sisuliselt tegu Saare maakonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskavaga. Tegevuskava koostamise eesmärk on leida need objektid maakonnas, millesse avaliku raha investeerimine mõjutaks tööhõivet ja ettevõtlust kõige enam ning mille sotsiaalmajandusliku mõju ulatus maakonna elanikele oleks võimalikult suur.
Samas oli Leivategija ruhnlasi julgustav ja loetles teisi olulisi objekte Ruhnu saarel (Ruhnu kool, Korsi talu jm), millesse oma ressursse panustada. Kogukonnaprojektide, nagu MTÜ Ruhnu Kultuuriait idee, toetamiseks on Leivategija sõnul võimalused Leader-programmis.
“Soovitasime seda ka oma Ruhnu visiidil möödunud aasta sügisel Randoja kinnistul asuvat merepäästejaama külastades,” osutas ta.
Saare maavalitsuse juures tegutsev komisjon valis veebruari lõpus 16 projekti hulgast välja seitse (vt graafikat), mis hakkavad konkureerima Saaremaale piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ette nähtud 7,16 miljonile eurole.
Loading ...
Ei tea kuidas Vitalik nüüd küll hakkama saab, vaeseke!
Kas 7,16 miljonist ruhnlaste taotletud 416,5 tuhat on ikka nii ebaproportsionaalselt suur summa? Kui väike arvutus teha, siis on näha, et see summa moodustab vaid 5,8%!! Saaremaale piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ette nähtud 7,16 miljonist. Imelik keeldumine igatahes.
Saaremaal elab ca 34000 inimest. Ruhnus elab sisuliselt 34 inimest, kui mitte arvestada riigi kulul liugu laskvaid (üle mere sõita armastavaid) kinnisvara omanikke. Ehk siis Ruhnu osa oleks ~0,1% ja 7160 eur. Kuna Ruhnu sai saarevahi (vallavalitsus on tööga väga ülekoormatud) siis nad on oma osa kuhjaga juba kätte saanud.
… Ruhnu elanikud moodustavad kogu maakonna elanikest napi 0,2%.
Seda enam!
”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede” ongi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede, mitte maakondade konkurentsivõime tugevdamise meede.
Siseministri 13.02.2015 määrus nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ esimese asjana välistab sellest meetmest raha andmise suurtele linnadele, välja arvatud juhul, kui tegu on teatud kogu maakonda mõjutavate projektidega.
Ruhnlaseid vihastas välja ju lihtsalt see, et neid lihtsalt lükati kõrvale.
.”Taotlusi hinnanud komisjon ei pidanud ruhnlaste taotlust meetme tingimustele vastavaks ja jättis selle tegevuskavast välja.” jutt kirjutises on vildakas — komisjon üldse ei hinnanudki ruhnlaste taotlust, ruhnlasi ei kutsutud sinna koosolekule oma taotlust ”presenteerima”!
Eks see koosolek oli natuke imelik ka — esimese asjana otsustasid kohaletulnud, et ruhnlasi ei kutsu kohale sinna samale koosolekule, mis juba käis ja siis hakkasid raha jägama. Rahajägajad ja rahasaajad kattusid ka osaliselt — kord läks ruumist välja üks, kui otsustati temale raha jägamist, siis teine. Piret Pihel käis vist üldse vahepeal linna pealt inimesi kokku otsimas, keda kohale kutsuti ☺.
Lisaks on suur konks selles, et „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ kokkuvõtlikult ei ütle mitte midagi muud, kui et toetuse andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. aasta korraldusega kinnitatud „Eesti regionaalarengu strateegiast 2014–2020“ aga projektide ettevalmisatamise ajal polnud Saaremaa arengustrateegia viidud kooskõlla üleestilise arengustrateegiaga ja Saare Maakonna arengustrateegia kinnitati alles selle aasta veebruaris, vahetult enne ruhtlaste ellimineerimist.
Et maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija jättis vaide rahuldamata, ei oma ka mingit tähtsust — vastavalt Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. aasta korraldusele nr 297 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine“ on rakendusasutus Siseministeerium ja vaie tuleb esitada rakendusasutusele.
EDU!
Jaan on endiselt tasemel, demagoogiliselt põhjendatud otsused laseb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Sügav lugupidamine!