Kirjad Euroopast: Kui poliitikud enam elamist ei sega

Eestis on valimised värskelt lõppenud ja suurem ärevus selleks korraks möödas. Meedia siiski veel võbeleb poliitiliste kähmluste vaimus, kuid tasapisi rahunemise märke on õhus. Kevadet ka ja valmistumist suviseks lõõgastumiseks.

Vanas Euroopas ei eruta poliitika inimesi eriti juba ammu enam. Belgia suutis aastaid tagasi, vaatamata oma kesksele asendile Euroopa Liidu kontekstis, teha vaat et Guinnessi rekordi ilma valitsemiseta eksisteerimise osas. Ja midagi hullu ei juhtunud. Elu kulges omasoodu ja inimesed elasid oma mugavustsoonides mugavasti edasi. Kedagi ei erutanud, mis võimukoridorides toimub.

Nüüdseks on Belgia oma valitsemisasjad uuesti korraldanud ja selles väikeses riigis on kolm parlamenti, ühes sellega ka kolm valitsust, kus igaühes on oma valitsemisaparaat ja kõikide valdkondade ministrid. On Belgia prantsuskeelse osa parlament, flaami parlament ja Brüsseli parlament. Pindalalt on tegemist Eestist väiksema riigiga, aga 11 miljonit – nii suur on riigi elanike arv – ei ole siiski nii suur rahvahulk, et selle valitsemiseks peaks kolm valitsemispunti pukis istuma.

Lisaks on neil veel kuningas, kelle poegade üle rahvas nuriseb.

Selles kontekstis on Eestis asjad korraldatud ikka päris mõistlikult. Kui vahel tundubki see meie kodune elu hukka läinud, siis väikesed kodust ärakäimised meenutavad ikka uuesti, et meil on tegelikult päris hästi. Poleks põhjust rahulolematu olla.

Tõsi on aga ka see, et paremini saab alati. Inimestel on õigus tahta maksimumi, sest kõik need, kes on valitsema sattunud, peaksid mõistma, et tänapäeval ei ole küsimus valitsemises – see mõiste on jäänud ja veelgi elus ühes teist tüüpi ühiskonnas. Küsimus on selles, kuidas juhitüüri juurde pääsenud rahvast teenivad. Eesti uue loodava valitsuse ukse taga kiibitsejad peaksid endale meenutama, et sõna “minister” tähendab ladina keeles teenrit. Ja demokraatlikus riigis on see rahva õigustatud ootus, millele ei ole alternatiivi.

Seega, edu uutele rahva teenritele ning selget rollitunnetust ja empaatiat oma riigi asjade ajamisel. Ei maksa ka unustada, et rahvas saab valitsejatetagi hakkama, nagu Belgia kogemus on näidanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)