Kardan, et minu tulevane hea kolleeg riigikogus Kalle Laanet ei ole Kuressaare teemadega end enne sõnavõtmist väga hästi kurssi viinud. Üllatusega loen, et härra Laanet kirjutab Saarte Hääles Kuressaare kohta, et „viimased 1,5 aastat on paigal tammutud.“ Seetõttu soovin paari olulisemat asja talle ja ka lehelugejatele meenutada. Muide, enne KOV valimisi kohtusime Laanetiga korduvalt ja arutasime üheskoos reformivalitsuse tegematajätmisi ja puudujääke Kuressaares – sain tänu temale mitmetes asjades targemaks. Aitäh talle.
Oleme meie linnavalitsuse eestvedamisel käima lükanud Eesti kõige ulatuslikumad haldusreformi läbirääkimised. Ühinemisläbirääkimised, mis puudutavad terve Saare maakonna tulevikku on meie eestvedamisel alanud. See töö peab lõppema sellega, et Saare maakond ei ole killustnud, käib selgelt ühte jalga ja ajab ühist asja. Teenuseid peab juurde tulema, töökohad peavad inimestele lähemale tulema. Seda saab teha vaid koostöös mitte iga vald eraldi. Teadupärast soovis reformistlik linnavalitsus tegelda kaevikusõja ja lõhestamisega, astudes välja isegi omavalitsusliidust. Ma ei tea, mis paigaltammumisest me räägime? Meie tööd vaadatakse tähelepanelikult kogu Eestis ja paljud soovivad eeskuju võtta.
Kuressaare linna juhtimisel läheb reformimisele terve meie maakonna turismisektori korraldus. See on väga oluline kuna praegu töötavad meie turismiorganisatsioonid igaüks eraldi, oma eelarvetega ning ajavad igaüks eraldi asja. Paraku tekkis selline arengut takistav olukord Reformierakonna juhtimise ajal. Meie põhieesmärgiks on koostöö mitte teineteiselt teki pealt ära kiskumine.
Olles olnud linnavalitsuses vaid paar kuud mõistsime, et linnavalitsuse struktuur oli selgelt õhku täis puhutud. Tõmbasime „paigaltammudes“ kokku 10 protsenti ebavajalikke töökohti ehk tegime ära valusad, ent ometi vajalikud struktuurireformid. Säästsime nõnda kümneid tuhandeid eurosid linna maksumaksja raha. Nõudsime personalikulude kokkuhoidu ka meie allasutustelt. Kärbete tulemusena säästsime kokku sadu tuhandeid eurosid. Selle raha suunasime linna madalmalalt tasustatud töötajate palgataseme tõstmisesse.
Palgad tõusid 383 lasteaiaõpetajal, huvikooli töötajal, raamatukogutöötajatel ning mitmetel teistel, kelle palgad ajale ammu jalgu jäänud. Ka Kuressaares peab saama väärikalt elada, et ei peaks kotte pakkima ning mandrile või Soome minema. Linnajuhtide palka me ei tõstnud. Meenutan ka, et Reformierakond oli vastu sellele, et 2014. aasta eelarvega pidasime vajalikuks linnalt palka saavate töötajate palgataseme tõstmist 11,7% võrra ehk kriisieelsele tasemele. Tegime selle reformistide kriitikale vaatamata ära ning inimesed tänavad meid. Saab küll, kui tahta.
Linnavalitsuse esimesel tööaastal lõpetasime paigalseisu ning killustatuse spordivaldkonnas ehk tõime ühtse juhtimise alla Kuressaare Spordikooli ja Kuressaare Spordibaasid. Leidsime asutusele uue ja kompetentse juhi eelmise linnapea näol. Sel aastal leidsime raha pikki aastaid oodatud Vuti tänava kunstmuruväljaku rekonstrueerimiseks, sellega polnud meie eelkäijad kahjuks hakkama saanud. Sajad jalgpallisõbrad saavad lõpuks ometi aastaringselt normaalsetes oludes trenni teha ning vutti mängida. Joostes mitte paigaltammudes. Samuti oleme leidnud võimalused vastu tulla Kuressaare saunavajajatele, et nende tingimusi parandada. Kuressaare spordikeskusesse teeme sel eesmärgil lisasauna, see töö saab eeldatavasti valmis selle aasta sügisel. Saunarahvas pidi meie eelkäijate ajal selle teemaga peaga justkui vastu hiina müüri jooksma, neid lihtsalt ei võetud kuulda.
Meie valitsemisajal on kultuurivaldkond saanud uue juhtimise ehk siin on inimene, kes päriselt tööl käib ja linna kultuurielu juhib. See teema on üleval olnud palju aastaid, kuid ühtegi vajalikku sammu ei suutnud meie eelkäijad ette võtta. Sel aastal investeerime me tublisti üle saja tuhande euro kinotehnika uuendamisse Kuressaares. Eraldame teatri palgafondile lisaraha, et meie linnas saaks taas regulaarselt kino näidata. Linnarahvas on kinovõimalust väga pikalt oodanud, nüüd saab see unistus teoks.
Oleme alustanud aktiivselt turu ja linna keskväljaku nii sisu kui ka vormi muutmist. Sel aastal investeerime turu olukorra parandamisse kokku tublisti üle saja tuhande euro. Eelmise linnavalitsuse ajal sõlmitud ebakompetentse ning arengut pidurdava lepingu lõpetasime ja juhime turgu nii, et seal ka midagi parandada saab. Töödega on juba alustatud.
Möödunud kevadest saati oleme aktiivselt vedanud Gotlandi, Ahvenamaa ja Kuressaare koostööd, et astuda väga tõsiseid samme Kuressaare lahe kinnikasvamisest päästmiseks. Korraldasime Kuressaares 19.-20. veebruaril selleteemalise konverentsi, kus osalesid parimad valdkondlikud eksperdid Eestist, Rootsist ja Soomest. Tutvustasin seda teemat korduvalt ka meie volikogus, kutsusin volikogu liikmeid osalema. Ükski Reformierakonna volikogu liige kahjuks osalema ei jõudnud, vast seetõttu ei tea ka hrärra Laanet, et selline ulatuslik algatus meil töös on. Kuressaare lahe ja linna vaheline suhe peab saama uue kvaliteedi ning selle nimel ka töötame.
Palju ja pikalt on räägitud Kuressaares meie linnaga seotud kuulsate inimeste mälestuse jäädvustamise teemal. Peame oma linna tegema atraktiivsemaks ja põnevamaks. Jutust siin üksi ei piisa – algatasime kuulsa meresõitja Bellingshauseni mälestusmärgi loomise protsessi. Ideekonkurss toimus, võitja on valitud, arhitektid nimetavad selle kuu sees ära koha, kuhu mälestusmärk tuleb.
Meie võimul oleku ajal on tõsiselt muutunud linna välissuhtluse formaat – keskendume olulisele ehk ennekõike linna ettevõtete ning ettevõtluskeskkonna promomisele. Oleme teinud süsteemselt tööd, et Kuressaare oleks selles valdkonnas hästi pildil. Usun, et see on meil ka õnnestunud.
Meenutaksin siinkohal ka, et Kuressaare linn investeerib sel aastal ca 10 miljonit eurot. Oleme omavahenditest eraldanud raha Tallinna tänava rekonstrueerimise alustamiseks, linna tänavavalgustus uueneb suures ulatuses, Kuressaare Veevärk rekonstrueerib üle kümne kilomeetri trasse, Kuressaare Jahisadam ehitatakse ümber, kerkib Ida-Niidu lasteaed. Samuti rajame lossiparki linna laste ja meie noorte külaliste jaoks ühe täiesti uue mänguväljaku, teise teeme ilusti korda.
Linnaeelarve on üks põhilisi linnajuhtimise instrumente. Meenutan siinkohal, et Kuressaare linna rahandus on väga heas korras, teiste sarnaste Eesti linnadega võrreldes on meie rahaasjad väga kindlal vundamendil. Meie põhitegevuse tulem ehk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid, on 2,2 miljonit eurot. Teistes meiega sarnastes linnades, näiteks Haapsalus, Rakveres, Viljandis on see vähemalt miljoni euro võrra väiksem. Investeeringute maht võrreledes Reformi valitsemisega ei ole vähenenud vaid on sellest aastast tegelikult oluliselt suurenenud.
Juhuks kui härra Laanet seda ei teadnud, siis tuletan talle meelde, et 2015. aasta eelarve osas ei teinud Reformierekonna fraktsioon volikogus mitte ainsamatki parandusettepanekut! Kui neil oleks opositsioonina olnud mure linna juhtimise või arengute üle, siis pean seda küll väga omapäraseks lähenemiseks. Samuti ei ole ma volikogus kuulnud ühtegi etteheidet linnajuhtimise sisu kohta. Sisulisi etteheiteid ei ole minuni jõudnud ka „paigaltammumise“ teemaliste artiklite vahendusel. Tegelikkuses on nii, et me oleme Kuressaare linnas pooleteist aasta jooksul viinud läbi ulatuslikke reforme (paradoksaalne, et vajalikke reforme ei soovinud teha Reformierakond) ning julgeid apoliitilisi otsuseid, mida linn ammu vajas. Paraku meie eelkäijad neid teha ei suutnud.
Tegime Reformierakonnale pakkumise meie linnavalitsuses osalemiseks kohe meie valimisvõidu järgi. Pakkusime džentenmenlikult neile valitsuse liikme kohta, et nad linnajuhtimises kaasa saaksid rääkida. Nad keeldusid kirjalikult piirkonna juhatuse otsusega sellest pakkumisest.
Arvan, et Reformierakonna juhtide kriitika meie linnavalitsuse aadressil on väga ülekohtune linnavalitsuse töötajate suhtes. Teatavasti vähendasime oluliselt linnavalitsuse töökohtade arvu ja praegu majas töötavate inimeste töökoormus selle võrra suurenes. Meie inimesed teevad tubli tööd ja pingutavad, et elukvaliteet meie linnas paraneks ja linn areneks. Suur ja väga oluline muudatus meie linnajuhtimise stiilis on, et teeme juhtimisotsuseid selle järgi, milline on inimese võimekus, mitte milline on tema parteipilet. Teeme otsuseid õige ja vale kriteeriumist lähtudes, mitte poliitilise mugavuse alusel. Meie eelkäijatel on siin palju õppida.
Hannes Hanso,
Kuressaare linnapea
Loading ...
Milline kiidulaul. Palju on alles õhus rippuvaid lubadusi.
See, et rahandus korras, on tänu eelmistele valitsustele, kes pole asjatuid laene võtnud.
Ja kino, kas teatris juba uus digiaparatuur, et näidata saab kõiki filme!
Mina ei saa aru, mida öelda tahetakse — ”teeme juhtimisotsuseid inimese võimekuse järgi”
(…Suur ja väga oluline muudatus meie linnajuhtimise stiilis on, et teeme juhtimisotsuseid selle järgi, milline on inimese võimekus, mitte milline on tema parteipilet. …)
Ei sobitu see ”juhimisotsus” ei organisatsiooniteooriasse, ettevõtlusteooriasse, majandus… — esimese asjana seostub minul ”teeme juhtimisotsuseid inimese võimekuse järgi” jutt märgiga
http://www.vanatallinn.eu/vt-lugu/images/populaarsus/awards/large/1.png
kus peata insener laiutab käsi: ”Лучше не умею…”
Sisuliselt aga kirjutas Laanet aiast (tulemuslikkust silmas pidades – Saaremaa pealinn vajab kindlamat juhtimist) ja Hanso kirjutab aiaaugust (protsessi kirjeldades – teeme juhtimisotsuseid inimese võimekuse järgi).
EDU PRsõjas!
ega Hanso pole , jah, juhtimisteoreetik. Aga päris nii need asjad ka pole, et Laaneti jutust mööda pani. Laanet lahmis tubli parteisõdurina niisama – õiget analüüsi oleks talt vist palju oodata.
Jah, paraku, siin ongi see konks peidus.
Tugevat teoreetikut on vaja näiteks Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses töötades igasugu uuringuid tehes.
Omavalitsuse juhtimisel peab olema ka praktik.
Kahjuks on ainus asi, mida sotsid Hansoga eesotsas Kuressaare ”Heade Tuulte Pöörises” on suutnud praktiliselt ellu viia, ongi ”turbulentene juhtimine”, mis seisneb igasuguse praktilise juhtimise puudumises ja ainult teoreetilise bla-bla-blas.
Võrdlesin nüüd väide-väide haaval Laaneti kirjatükki ja Hanso vastulauset — jutt on täiesti aiast ja aiaaugust. Lisaks on kogu Hanso jutus üks loogikalõtk sees — ”kui Reformieakond oli Kuressaares võimul”, siis olid Kuressaares võimul ka sotsid ise ja ka IRL!
Nurisemiseks ei ole aga põhjust. Hanso lubas valijatele uut moodi linnajuhtimist — TEHTUD!
Takkis soovitas vaadata Youtubest klippi ”Käi Perse!” — KÄIDUD? (liikumissuund on selge).
Mis on aga tulevikuperspektiiv? Nii Takkis, kui ka Hanso on seisukohal, et iseseisev omavalitsus Kuressaare linn tuleb likvideerida — üks omavalitsustasand teve Saaremaa kohta. Lollakas parteisõdur Kalle Laanet aga arvab, et Kuressaare linn vajab kindlamat juhtimist. Ühisosa ju puudub ja seetõttu saabki rääkida ainult aia august, kui oponent hakkab rääkima aiast.
EDU!
Ma ei saa aru, miks Hannes Hansot sotsiks peatakse. Jutult ja tegudelt on ta täielik anarhist või lihtsalt vaadeteta pohhuist.
Tuld proletariaadi ja Kuressaares võimulolijate diktatuurile!!
Kas mitte ei olnud see NLKP püha eesmärk: “Iga ühelt vastavalt tema võimetele ja iga ühele vastavalt tema vajadustele” – Tubli Hannes, õige lähenemine!
No kes siis nüüd selle ühinemise lõpule viib, mida Hanso lubas teha???? Issi punnis nii vastu, et noormehel Hannesel sai mööt täis ja pani kodusaarelt taas punuma. Vana kaardiväe vastu ei saa!
Hanso on ikka naljamees küll! Ainukesed tõsised ettevõtmised, millest ta kirjutab said alguse ju eelmise valitsuse ajal.
Ida-Niidu lasteaia korda tegemine oli ikka juba oluliselt ennem otsustatud ja plaani võetud kui praegune linnavõim tuli.