AUK AUGU KÕRVAL: Lausa põhjatuid teid Kihelkonna vallas enam pole, kuid löökaukude rohkus on enneolematu. Harilaiu teel jalutab Kihelkonna abivallavanem Tormis Lepik. Foto: Tambet Allik
Ühelt poolt säästsid lumevabad talvekuud valdadele küll hulga teehooldusraha, kuid teisalt vajavad teed pärast pehmet talve rohkem hooldamist.
Vähese lume tõttu säästsid vallad lumelükkamise arvelt keskeltläbi 10 000–20 000 eurot, kuid nn vabaks rahaks ei pea seda ükski vald. Pigem leitakse, et pehme talve ja ka hoogsa metsaveo tõttu nõuavad teed hoopis rohkem hooldamist.
Metsavedu lõhub
Orissaare vallavanem Vello Runthal ütles, et lumelükkamisega säästetud raha läheb kõik kruusateede korrastamiseks. “Kindlasti paneme sel aastal teedele killustikku ja kruusa rohkem. Eeldan, et kaks korda enam kui eelmisel aastal,” lausus Runthal.
Laimjala vallas sel talvel lumetõrjet ei tehtudki, kuid vahelduva ilmastiku tõttu on sealsed teed hoogsalt lagunenud. “Hooldust ja remonti vajavaid teid on üle valla palju,” kinnitas vallavanem Vilmar Rei.
Olukorda muudab halvemaks rasketehnika intensiivne liikumine. Rei sõnul lepiti metsafirmadega mõni aeg tagasi kokku, et nad annavad suurematest metsatöödest ja väljavedudest vallavalitsusele teada ja metsavedu valla teedel kooskõlastatakse, kuid paraku need lepped ei pea.
“Kahjuks on sel talvel vaid RMK meiega ühendust võtnud ning seega tuleb ka meil avalikus kasutuses olevatele teedele piiranguid seada,” rääkis Rei, nentides, et vastasel korral lagunevad teed lihtsalt ära.
Massipiirangu seadmisest Torgu vallas kirjutas Saarte Hääl juba eelmise aasta novembris. Seal suleti teed sõidukitele, mille registrimass on üle 8 tonni. Märtsi alguses kehtestati piirangud ka näiteks Muhus (veokitele, mille kogukaal üle 10 tonni) ja Lääne-Saare vallas (veokitele, mille kogukaal ületab 20 tonni).
Metsaveoga on kimpus olnud ka Mustjala vald. Vallavanem Kalle Kolter sõnas, et kokkuhoitud nii-öelda lumeraha läheb topelt teede remonti. “Teede lagunemine on tänavu eriti jõhker,” märkis ta. Kolter lisas, et metsavedu on olukorra paranemiseni kõikjal peatatud. Suuremat rõhku pööratakse Mustjalas sel aastal Rahtla, Ohtja, Küdema, Kugalepa ja Võhma piirkonna teedele.
Pihtla vallavanem Jüri Saar ütles, et lumelükkamise pealt raha küll säästeti, kuid temagi hinnangul on teede olukord väga halb: “Kui räägime teehooldusest ja investeeringutest teedesse, siis on lõppev talv seda vajadust kõvasti suurendanud.”
Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam sõnas, et kahte eelarveaastasse on lumetõrjeks kogemuslikult planeeritud umbes 25 000 eurot. Lund tõrjuti sel aastal ühel korral ja libedusetõrjet tehti samuti ühel korral. Aardam märkis aga, et üle ei jää raha kunagi. «Selle aasta raha kulub liikluskoridoride lahtiraiumisele, sillapiirete ehitusele ja korrastamisele ning kindlasti on see pidev märg sügis väga tugevasti räsinud kruuskatteid,” selgitas Aardam.
Ka Muhu vallavanem Raido Liitmäe tõdes, et lumelükkamisele kulus raha vähem kui eelnevatel aastatel, kuid pehme talv halvendas oluliselt kruusateede olukorda: «Nii et kevadised kulud kruusateede parandamiseks on omakorda jälle suuremad.”
Kõik ei nurise
Samas märkis Valjala vallavanem Aare Martinson, et hiljuti sõideti valla teed läbi ja selgus, et midagi väga katastroofilist õnneks ei ole. “Teed on auklikud, nagu kevadeti ikka. Niipea kui teede olukord lubab, algavad ka profileerimis- ja remonditööd,” lisas Martinson.
Salme vallavanem Kalmer Poopuu sõnas samuti, et üldiselt võib teede olukorda rahuldavaks pidada, kui aastaaega arvestada. Sama meelt oldi ka Leisi vallas. “Kui kruusateedel esimene hööveldamine tehtud, on pilt hoopis teine,” ütles Leisi abivallavanem Enno Reis.
Maanteeameti Kuressaare esinduse hooldeosakonna peaspetsialist Mikk Tuisk selgitas, et lagunema hakkavad teed siis, kui hakkavad pealt sulama, aga seest on alles külmunud. Veel pole sellisel juhul kuhugi minna, kuna jääkiht on ees.
“Kui tee ülemine ots on vett täis ja märg, siis ta läheb pehmeks ning siis sõidavad suured autod tee puruks,” ütles Tuisk. Ta lisas, et lagunemist aitab ära hoida liiva puistamine teedele: “Jagab natuke koormust ja tõmbab vett välja.”
Loading ...
Pildil olevaid auke ei suuda küll ükski rekka ega traktor luua. Ärge ajage inimestele puru silma. Haledamalt ei suuda seltsimehed? Selline pilt avaneb iga kevad enamusel väikestel kruusateedel. Ei ole midagi erakorralist. Kui õigel ajal need üle hööveldada on kõik jälle ok. Võiks ikka ära juba harjuma meie kliimaga. On lumi-on häda, pole lund- jälle häda…
Mnjah, kas sa haledamalt ei suuda vassida ja puru silma ajada?
Pildil olevate aukude kohta pole kuskil viidatud, nagu oleks need oleks rekka või traktori tekitatud.
Kirjutises just sellest ongi jutt, et Ei ole midagi erakorralist, pole häda aga üle ei jää raha kunagi — lumekoristusele kulus vähem raha ja teehooldusele sellevõrra rohkem.
EDU!
Kas Volli ikka artiklit luges? Mina sain artiklist küll aru, et soojas talves ja teede lagunemises on peamised süüdlased metsafirmad.Lõigud artiklist: Metsavedu lõhub…, …pehme talve ja ka hoogsa metsaveo tõttu…, …Olukorda muudab halvemaks rasketehnika intensiivne liikumine…jne.
Artikli lugesid läbi, tototaja, tubli!
Nüüd loe, mida kirjutas mnjah: ”Pildil olevaid auke ei suuda küll ükski rekka ega traktor luua. Ärge ajage inimestele puru silma. Haledamalt ei suuda seltsimehed? Selline pilt av…”
ja nüüd loe kirjutist uuesti — Kihelkonna vallavanem ei räägi mingit Metsavedu lõhub…, …pehme talve ja ka hoogsa metsaveo tõttu…, …Olukorda muudab halvemaks rasketehnika intensiivne liikumine juttu.
Kihelkonna vallavanem just räägibki, et pole midagi hullu:
”Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam sõnas, et kahte eelarveaastasse on lumetõrjeks kogemuslikult planeeritud umbes 25 000 eurot. Lund tõrjuti sel aastal ühel korral ja libedusetõrjet tehti samuti ühel korral. Aardam märkis aga, et üle ei jää raha kunagi. «Selle aasta raha kulub liikluskoridoride lahtiraiumisele, sillapiirete ehitusele ja korrastamisele ning kindlasti on see pidev märg sügis väga tugevasti räsinud kruuskatteid,” selgitas Aardam.” — mitte sõnagi sellest, nagu pildil olev Harilaiu tee, kus jalutab Kihelkonna abivallavanem Tormis Lepik, oleks rekkate või traktorite poolt ära songitud.
EDU!
Tea millises olukorras praegu ka Sõmera ja Kogula teed on? Sina, kes sa suht sageli neid teid sõidad, tead ilmselt kõige paremeni nende teede olukorda.
Vaatamate pehmele talvele täiesi sõidetavad.
Siis on hästi, kui teed korras. Ma juba muretsesin, et mis siis saab, kui sinul tuurid peale tulevad, teed aga läbimatud, kuidas sa siis abi oleksid saanud. Aga nüüd pole miskit muud, kui triibuga autole hääled sisse ning koos sinuga raviasutuse poole teele.
EDU JA TERVIST!!
Kas Volli on Hannes Haavel, Olev Ait, Vahur Reede, Hannes Hanso või Kalle laanet??
See Harilaiu tee oli juba sügisel selline, ehk olen eespool kirjutatuga 100% nõus!
Miks peab kruusa vedama Lagenõmmelt Harilaiule,kui kruusa kohapeal küll.
Ehk oleks aeg hakata teid kõvakatte alla panema.
Tegelikult oleks aeg metsaveole lõpp teha. Kümnekonna rahaahne isiku pärast lagastatakse terve saaremaa, keegi teine sellest kasu ei saa.
vaata, Juhan, kui nõudlust poleks, siis need rahaahned ei saaks tegutseda ja lagastada. Suurem osa inimesi saab aru, et praeguse mahanüsitud metsa asemele kasvab võsa ja järeltulevatel põlvedel pole midagi müüa, aga kui tuul rahakotis puhub, on metsaomanik ise rahaahne või kui auto vajab väljavahetamist uue ja suurema vastu, siis müüaksegi saiarahe eest metsatükike maha ja need kümmekond Tegijat plaksutavad suurest õnnest käsi. Riigikassa saab ka mõne maksueuro kätte, selle eest ehitatakse kusagile uus tee, kui hästi läheb.
Ehk mõtled vähe laiemalt.Kui palju metsafirmad saarlastele tööd annavad.Ma ei mõtle selle all ainult metsa raiet ja väljavedu.
Mis tööd siis antakse? Metsa säärane maha parseldamine tuleks kriminaalseks muuta. Puitu peaks vääristama, mitte seda palgina maha müüma! Vot siis saaks töökohtadest rääkida. Ma ei tea miks näiteks Reta ei panusta sellele. Ons Kirstud t6esti niiv6rd “sallid”, et huvituvad vaid metsalõhnast ja puude istutamisest… Saematerjali teevad, aga töödeldud puidu ostavad sisse… Imelik talisman.
TALVEL LUND POLE OLNUD JÄRELIKULT ÜLE JÄÄNUD LUMEKORISTUSE RAHADE EEST VÕIKS NÜÜD TEE ÜLE HÖÖVELDADA, MIS SIIN IKKA HÄDALDADA!
Asi pole ainult hööveldamises-kui pehme pinnasega teetamm laiali vajunud, pole silumisest tolku.Teine probleemidering alles tuleb-kuna uued keskkonnanõuded sunnivad sõnnikut kevadeti vedama,saavad kohalikud teed kiirelt otsa.
Hööveldaks küll, kui oleks midagi hööveldada. Seega valdade teemeistrid, teedele tuleks aeg-ajalt ka kruusa vedada. Ja mitte 5 cm kiht, vaid oluliselt rohkem.
Tööd saab autojuht, puude maha võtja, raamatupidaja ning kaubalaeva mehed. Kui ikka ühe koha pealt veetakse välja laevatäis puid…Ja see nn hööveldamine ei anna mingit efekti, Kogula-Tehumardi teel oli lükatud natuke lahtist soppa mõnda auku, kõik. Aga see sopp lendab sealt august kohe jälle vastu taevast ja auk on augus kinni. Kes minu auto lõhutud jupid kinni maksab. Kas tõesti ei saa Kärla ja Salme vald niipalju tehtud, et selle mõne kilomeetri ära asfalteeriks. Aga nüüd asi ju suurvalla otsustada ja sealt ei tilgu ääremaadele enam midagi. Teedehooldus on nagu püha lehm, et hoolda talvel , ei hoolda muul ajal , keegi ei vastuta ja raha pole neil ilmaski.
Metsameestest rääkides, Küdemal on saekaater kus tööl vist kümmekond meest. Pea ige päev on näha üks-kaks rekkat toodanguga ära sõitmas. Nali on aga selles, et uuel teel ei tohi raskema masinaga kui 10tonni teel liikuda..
Kihelkonna vallal pole raha teede korrashoiuks, kogu raha läheb 20 lapsega põhikooli ülalpidamiseks.
…meie elame Kudjape alevuku alla kuuluvas Mündi,Kannikese jne uuselamu rajoonis ja meil ei sõida metsaveo autosid aga tee on kahjuks samasugune tegime ükspäev pildid ja loodame ka saata ajalehte,kuna selle uue Lääne-Saare valla Maidu Otsa poole sai juba paar nädalat tagasi teatatud et võimatu on liikuda auk augus kinni.Lõhu oma autoid sellise teega ja seda veel nimetatakse “Alevikuks” ja siiani pole keegi siia tulnud teed korrastama vat niimoodi käivad uues vallas asjad !!!!