Saare maavalitsuse komisjoni otsus jätta MTÜ Ruhnu Kultuuriait taotlus piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise toetuse võimalusest ilma ajendas Ruhnu vallavalitsust maavanemalt teravas toonis aru pärima.
Ruhnu Kultuuriait esitas maavalitsuse üleskutse peale ettepaneku lisada piirkondliku konkurentsi võime tugevdamise tegevuskavasse Ruhnu saare Randoja väljaarendamise projekt suurusjärgus 420 000 eurot. Sellega on kavas rajada olemasoleva merepäästejaama hoone ja käsitöömaja baasil Ruhnu ainulaadne kultuuriloome- ja seminarikeskus.
Elavdaks ettevõtlust
Projektiga tahetakse elavdada ettevõtlust saarel, luua juurde nii aastaringseid kui ka hooajalisi töökohti. Hektarisuurusel kinnistul on kavas luua tingimused aktiivseks puhkuseks ja seminaride läbiviimiseks. Keskus tegeleb eelkõige käsitöö ja loominguga seotuga ning mereliste valdkondadega nagu puupaadiehitus, purjelaagrid.
MTÜ näeb suurt potentsiaali Läti turul, lätlastele on Ruhnu tihtipeale esimene peatus, enne kui Saaremaa ette võetakse. Loodava keskuse tegevusse on kavas kaasata Saaremaa loomeinimesi ja turismiettevõtjad, TÜ Kuressaare kolledži, sh väikelaevaehituse eriala õpilasi.
Konkurentsivõime tugevdamise toetuse tegevuskava koostamise komisjon leidis aga, et ruhnlaste projekt ei vasta toetuse saamise tingimustele ja maakonna arengustrateegiale ega kutsunud ruhnlasi oma projekti koosolekule isegi mitte esitlema.
MTÜ Ruhnu Kultuuriait projekti vedajaid paneb nördima maavalitsuse arenguosakonna käitumine, et ühtegi küsimust küsimata ja projekti sisusse süvenemata võeti algusest peale hoiak, et Ruhnust ei maksa üldse projekti esitada. Samuti paneb ruhnlasi imestama kogu valikuprotsessi läbipaistmatus, avatud diskussiooni Saare maakonna prioriteetsete võimalike projektide üle pole toimunud.
Saare maavanemale saadetud kirjas leiab Ruhnu vallavanem Jaan Urvet vastupidiselt komisjonile, et loomekeskus vastab igati toetuse saamise tingimustele ning sellel on ka maakondlik mõju, kuna sarnast rannarootsi kultuuripärandit kandvat ja miljööd pakkuvat mereäärset turismikeskust Saaremaal ei ole.
Keskus võimaldaks korraldada seminare, kontserte ja näitusi, demonstreerida vanu käsitöövõtteid, tutvustada ruhnurootslaste kultuuripärandit ning muuta sellisena Ruhnu atraktiivsemaks ka saare külalistele.
Ruhnu vallavanema sõnul ei esitanud Saare maavalitsuse ametnikud projektiidee ettevalmistamise perioodil mingeid küsimusi, selgitamaks taotluse mittevastavus. Küll aga olevat vallavanema väitel kostnud riigiametnikelt eetiliste käitumispõhimõtetega sobimatud subjektiivsed vihjelauseid stiilis “ükskõik mis te seal Ruhnus teete, maakondlikku mõju sel ei ole”.
Jaan Urvet märgib oma kirjas maavanemale, et jälgides programmi tegevuskava ettevalmistamist, jäi mulje, et otsused olid juba nn tagakambris komisjoniväliselt ära tehtud ning Saaremaa omavalitsuste liidu juhatuse ees käsitleti teemat vaid formaalselt.
Maavalitsus vaikib
Kuna piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise määruse kohaselt on toetuse andmise eesmärk ka majandusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi, siis küsib Urvet, kas Saare maavalitsus on selle eesmärgi täitmisest huvitatud maakonnaüleselt või ainult n-ö Suur-Saaremaa keskselt, kuhu Ruhnu vald oma objektiga tegevuskavast väljajätmisel ei kuulu.
Urvet tahab ka täpsemalt teada, millistele toetuse taotlemise tingimustele Ruhnu Kultuuriaida taotlus ei vastanud ja miks ei kaasatud taotluste esitlusele Ruhnu Kultuuriaida esindajaid.
Saarte Hääl küsis kommentaari ka Saare maavalitsusest ja sai maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhatajalt Agne Peetersoolt vastuse, et maavalitsus ei saa neile tulnud kirju ajalehes kommenteerida enne ametlikku vastamist.
Loading ...
Jah, kui ruhnlaste projekt ei vastanud maakonna arengustrateegiale, siis ei vastanud.
Millele ”vastab” aga Saare Maakonna arengustrateegia?
http://saare.maavalitsus.ee/kehtiv-arengustrateegia lehelt leiame ilusasti dokumendid:
Saare maakonna arengustrateegia 2020.pdf
Saare maakonna arengustrateegia 2020 tegevuskava.pdf
Saare maakonna arengustrateegia mõõtmine ja rahastamine.pdf
Nüüd aga tuleb üks suur ʖ:
Pdf dokument ”Saare maakonna arengustrateegia 2020” on loodud 19.märts 2008.
Saare Maavalitsuse kodulehelt leiab aga ka dokumendi ”Saare maakonna arengustrateegia 2020, uuend 2015.pdf”, mis on loodud 6.veebruaril 2015 — kaks ka sisult täiesti erinevat asja!
Millele ruhnlaste projekt ei vastanud???
Jaa… ”Maavalitsus vaikib…”
Põhiküsimus ongi selles, kas projektid vastasid kehtivale Saare Maakonna arengustrateegiale või muudeti Saare Maakonna arengustrateegiat vastavalt projektidele, mis esitati???!!!
Kaabakerakondlasel Kaasikul polnud õigus, et uus luud pühib toa puhtaks. Uue luuaga ei tee siin midagi enam ära — Saare Maavalitsuse, kui kuningas Augeiase tallide, puhastamiseks on vaja kasutada Heraklese meetodit!
EDU!
Selguse mõttes lisan ka väljavõtte Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise komisjoni koosoleku 27.02.2015 protokollist, mis ruhnlased välja vihastas.
Päevakorra punkt 1:
”1. Saare Maavalitsuse poolt projektidele tehtud eelhindamise kinnitamine.
Agne Peetersoo — Saare Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond tegi jaanuaris meile esitatud projektidega eeltööd: täiendatud andmete kogumine, selgituste küsimine jne. Eeltöö käigus hindasime ka projektide vastavust Siseministri 20.02.2015 määrusega nr 4 ”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord” seatud tingimustele/eesmärkidele ning jätsime tänaseks kutsumata nende projektide esindajad, kes ei vastanud seatud tingimustele. Kutsumata jäeti MTÜ Ruhnu Kultuuriait ja Saaremaa muuseum. …”
Niisiis — suuresti eelmisel aastal ettevalmistatud ja selle aasta jaanuariks esitatud projektid ei vastanud veebruaris tehtud arengustrateegiale? Siseministri 20.02.2015 määrus nr 4 ”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord” ju sisuliselt muud ei kirjeldagi, et värk peab haakuma arengustrateegia(te)ga. See kronoloogia on ikka nii paigast ära, et isegi Ruhnu vallavanem ajab segast ja maavanema poole pöördumises kirjutab midagi ajavahemikul ”sept.-dets.2015” asjaajamisest jäänud muljest (ilmselgelt on jutt möödunud aastast). :)
jätke hülged (maaviletsuses ja mujal) rahule ja arenege omavahel õiendades!
Tutvuge MTÜ Ruhnu Kultuuriaida liikmetega. leiate sealt volikogu liikme ja vallavalitsuse liikme. Rohkem seal kedagi ei olegi. Seega on vallavanem nüüd vihane, miks “omadele” raha ei saanud. Või on “omad” nüüd vihased ja vallavanemal ei jää muud üle, kui kaasa laulda. Soov raha oma tasku toppida on Ruhnus juba aastakümneid popp olnud.
Ole hea mees ja too üks näide.
Ära karga niisama tühja.
Maavalitsuse otsus vihastas ruhnlased välja – eh ee, mis neid ruhnlasi välja ei vihastaks? Neil on nagu selle notsuga, kes toidu kättesaamiseks tõnguda ei saanud, sest kord oli maa külmunud, kord jälle kärss kärnas.