Suur maa, suured asjad: Valijad valivad, poliitikud trikitavad (2)

Toimetuses öeldakse mõnikord, kui tuleb lehes mingeid muudatusi läbi viia, et “lugeja võidab taas”, isegi kui muudatused ei pruugi tingimata meeltmööda olla. Kuigi iga asja saab välja mängida vastavalt vajadusele, musta valgeks rääkida päris siiski ei õnnestu. Lugeja pole loll, seegi on vana ajakirjandustõde.

Kui üldse keegi musta valgeks rääkimise peale mihkel on, siis poliitikud. Jäin seoses äsjaste valimistega mõtlema, et kuidas sellega siis on. Kui poliitik on asunud kohalike valimiste järel vägeva mandaadiga linna või valda juhtima, ent on nüüd saanud valijatelt uue mandaadi Toompeale, siis mida valija õieti mõtleb? Ta justkui tunnustab poliitiku tegemisi kohalikul tasandil, ent saadab ta ära kõrgemasse kogusse.

Poliitik võib seega talitada nii või naa. Öelda, et kui rahvas käsib, tuleb minna. Või hoopis, et, näe, mind toetatakse, pean linna- või vallajuhina jätkama. Ja sellisel juhul pääseb parlamenti hoopis keegi teine. On üsna ükskõik, kas poliitik püüab peibutuspardina hääli või nõudleb tõesti mandaati esinduskogusse, alati tuleb ta puhtalt välja. Ent kui omavalitsusjuht valimistel pika nina saab, siis võib-olla ütleb rahvas talle, et tuleks ka praegusest postist loobuda? Mine võta kinni…

Näiteks Saue linnapea Henn Põlluaas (EKRE) ja Kuressaare linnapea Hannes Hanso (SDE) lähevad ilmselt riigikokku, Tallinna linnapea Edgar Savisaar (Keskerakond) jääb aga meeriks. Nagu nägime, ei saa kumbagi otsust hukka mõista, kuigi poliitiline mäng võib valijale narrimisena tunduda.

Ja trikitatakse meiega kogu aeg. Näiteks valimisringkonnas number 5, ehk Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal saanuks Keskerakond ilmselt koleda kaotuse osaliseks, sest kunagised suured häältemagnetid on kas (suurest) poliitikast lahkunud või püüavad hääli mõne teise erakonna ridades. Iseäranis suure hoobi on Keskerakond saanud Saaremaal ning mingite Haapsalu (ammugi Hiiumaa) tegelaste poolt saarlased eriti agaralt ei hääletaks. Aga Keskerakond leidis geniaalse lahenduse, tuues kandideerima… Enn Eesmaa, kes noppis ringkonnast ei vähem ega rohkem kui 2285 valija toetuse.

Endine popp, tasakaalukas, hea sõnaga saatejuht on nüüd samaväärne poliitik. Ja parlamendipääse oligi taskus! Kusjuures Eesmaa puhul poleks mingit vahet, millises ringkonnas ta kandideeriks. Meenutagem, et neli aastat tagasi püüdis Eesmaa hääli Järva- ja Viljandimaal, kahtedel valimistel enne seda Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel.

Kuhu keegi paigutada, et võimalikult palju hääli kätte saada ja neid mitte asjata raisku lasta? Kuidas paigutada mõni erakonna juhtfiguur, et ta võidukalt triumfeerida saaks? Keda saata karistusroodu? See kõik on üks osa suurest poliittehnoloogiast. Siia kuulub ka tõdemus, et keegi, kellele kunagi kodukandist tuule tiibadesse andsime, ei tule enam siia tagasi. Sest võib-olla me ei annaks talle enam mandaati. On poliitikuid, kes ütlevad sellise kombinatoorika olevat ebameeldiva, ent kiristatakse vaikselt hambaid ja lastakse kontoril end paigutada kuhu vaja. Eesmärk pühitseb abinõu.

Elu oleks ikka jube ebakindel, kui poleks mõningaid kindlaid asju, ja needki võivad olla seotud… valimistega. Keset Orissaare jalgpallistaadionit kõrguv tammepuu valiti tänavu Euroopa aasta puuks. Arvestades jalgpalli tohutut populaarsust tuleks see tiitel nüüd osavalt turundusvankri ette rakendada ja hääled turismirahaks vahetada.

Neeme Korv
Postimehe ajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 198 korda, sh täna 1)