Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam leiab, et Lääne-Saare ja Kihelkonna valla ühise hooldekodu saaks rajada ka Kihelkonna kooli sulgemata.
Eilses Lääne-Saare vallalehes Põhjatäht kirjutas Lääne-Saare vallavanem Andres Tinno: “Teen ettepaneku Kihelkonna vallale: tooge oma lapsed meie Kärla ja Lümanda kooli ning teeme koostööd ühise hooldekodu loomiseks Kihelkonna vallas. See samm aitaks meid lähendada ja mõelda ühise valla suunas.”
“Ühise hooldekodu nimel koostööd teha oleks suur rõõm,” märkis Tinno mõtteavalduse kohta Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. “Tehti ju kunagi ka uuring piirkonda hooldus-õenduskeskuse rajamise kohta ning sellest võtsid osa kõik siitotsa vallad, Lümanda ja Kärla nende hulgas. Koostöö tingimus ei tohiks aga olla see, et peaksime oma kooli kinni panema.”
Aardami sõnul leiavad kooli hoolekogu ja vallavolikogu, et Kihelkonna kool peab jätkama põhikoolina. “See on argument, millest ei saa üle ega ümber,” lausus Aardam. “Meie kogukonna ja volikogu arvamus on väga selgelt sisse kirjutatud ka arengukavasse.”
No miks ometi need linnlased aru ei saa ,jäägu maakoolid ikka lastele alles.MIDA OMETI TE SELLE VALDADE LIITUMISEGA TAHATE SAAVUTADA,TOOGE KONKREETSEID NÄITEID selle kasumlikkusest.
Lääne – Saare vallas tõusis Lümanda lasteaia töötajate palk 20 %. Lihtsalt üks näide.
Kool on õpilastele ja õppimiseks, mitte õpetajatele ja õpetamiseks.
Kui ikka õpilasi ei ole siis ei saa olla ka kooli. Algkoolina veel aga põhikoolina …
Vald peaks aitama luua uusi töökohti, mis tooksid realselt valda raha, inimesi ja kui hästi läheb siis ka lapsi.
andke, kihelkonnakad endale aru: peagi kümmekond last koolis, mis haridust laps sealt saada loodab. Lümandasse oma 10 km, Kärlale 13, sama pikad on Kärla õpilasliinid. Mõelge ikka laste peale ka
Lümandasse on 8 km
Kui enda lapsed koolis ei käi (maakoolis), siis ei ole mõtet kisada ja teisi õpetada, eksole. Linnadaamid oskavad tavaliselt vaid linnalikult mõelda, kahjuks.
Kärdla ja lümanda on ka maakoolid
loomulikult pidasin silmas Kärlat
Mõne volikogu liikme õde on seal koolis õpetaja! Kuidas ma siis võtan õelt töökoha, mida siis vastu pakuksin?
ärge kiskuge lapsi sellesse kooli hoidmisse. kui see kool oleks oluline lastele ja lapsevanematele, siis õpiks seal rohkem lapsi ehk piirkonna kõik lapsed. aga see ei ole paraku nii. see kool on oluline õpetajatele, et nad oma tööd ei kaotaks ja vallajuhtidele, et nad oma valijaid õpetajate näol ei kaotaks. lapsed on siin kehvema hariduse saajatena igaljuhul kaotajad.
Tegelikult Tinnolt jälle üks huvitav ettepanek. Nii suures majas nii väikese õpilaste arvuga kooli pidamine on põhimõtteliselt avaliku raha raiskamine, kui läheduses on koolid mis toimivad ja on võimelised lapsi juurde võtma. Samas ju Kihelkonna soovib hooldekodu, siis miks mitte vähe arvutada. Idee on kindlasti kaalumist väärt
Kihelkonna vald oleks pidanud liituma Lümanda vallaga. Väiksel vallal üksinda eksisteerida on täiesti jabur, ei suudeta areneda ja ajaga kaasas käia.
Lümanda ja Kärla kool tuleks ka kinni panna ja lapsed Astesse.
Väga kaugelenägev kommentaar. Kui nn. Lääne-Saare vald oma sünnijärgsed raskused üle elab ja hakkab tegelikku nägu näitama, siis täpselt nii lähebki. On ju vaja optimeerida, kokku hoida, näidata tulemuslikkust… Ja katki ei ole midagi – üks vald, üks kool; üks vald, üks rahvamaja; üks vald, üks raamatukogu; üks vald, üks lasteaed(?) … Üks vald ja üks perearstikeskus Kuressaare linnas nagu vallavalitsuski – Kuressaare linnas.
Patka pinssile saades saab ka liituma hakata. Rahu, ainult rahu.
Vana kombe kohaselt lahkuvad Patkad areenilt ainult jalad ees.
Mitu last läheb sügisel Kihelkonna kooli 1. klassi?
Sügisel läheb kooli ainult 1 laps ja kevadel lõpetab 6 ja õpetajaid 11+ teenindav personal
kui sel õppeaastal 23 õpilast, siis järgmisel 18. On see võimalik??? 18 õpilasega põhikool?? Pole sõnu
Mis kogukonna soovist see Aardam siin ketrab. Kooli hoolekogu koosneb õpetajatest, koolis käivate laste vanematest ja ühest volikogu liikmest, kelle õde on õpetaja. Volikogu on 2 inimest, kelle lähisugulane on õpetaja sellesamas koolis. Põhikooli jätkamisele oli volikogus vastu 3 inimest, seega kokku ainult 12 (KAKSTEIST) inimest võitlevad siin selle jaburuse eest. Vallarahvale käis psühholoog rääkimas, kui kurnav, stressitekitav ja lapse arengut pidurdav on lapsele väikekoolis õppimine, väga huvitav ettekanne oli muide, aga meie otsustajate kõrvad on kurdid sellele,mida nad kuulda ei taha. Volikogu liikmetel soovitaks suhelda inimestega ka oma volikogust ja koolist kaugemal, siis kuuleksite, et rahava on põhikoolina jätkamise vastu, sest see on mõttetu raharaiskamine. Kõik saavad ju aru, et tegemist pole siin otsustajate aatelisusega, vaid oma sooja koha hoidmisega. tegelikult terve maakond juba naerab Kihelkonna vallavalitsejate üle.
Tegelikult tuleks Aardamit umbusaldada, et tegeleb vallale kahjulike arengute pealesurumisega.
Kui Vilsandi paadimootor puruks sõideti, siis polnud isegi raha, et remontida seda. Ka selleks pidi maavalitsuselt raha lisaks küsima
Mingu lapsed Lümanda või Kärla kooli. väikeses koolis on halb haridus, see kool pole lastele tähtis, kooli hoidmine on raha raiskamine, vallavanem ajab pada, kooli hoitakse selleks, et oma sugulastel tööd hoida, lapsi on liiga vähe… Kas te, inimesed, ise ka aru saate, kui jaburat juttu te räägite? Kas te olete kunagi kasvõi natukene möelnud, mis väärtus ja privileeg on õppida väikeses maakoolis? Kas te olete kursis sellega, kui hea hariduse saab Kihelkonna koolist? Ei, te ei tea seda, ja te ei vaevugi, olete kuulnud vigisejate ja jooksikute jutte, kellele nagunii mitte miski ei meeldi. Te pole kuulanud rahulolijaid. Kihelkonna kooli allesjäämise/kaotamise osas võtavad sõjakalt sõna inimesed, kes pole grammigi Kihelkonnaga seotud, veel vähem teavad ja hoolivad sellest, kuidas asjad tegelikult on. Teisalt olete just TEIE need, kes karjuvad ja halavad, et Eesti ääremaastub ja appi-appi, mis nüüd teha?!?!?! On nii, võimis? Olen ise Kihelkonna koolis käinud, edasine koolitee on läinud vägagi sujuvalt ja lisaks sellele, et teadmised, millega kooli lõpetasin, olid tugevalt üle keskmise, sain ma selles koolis INIMESEKS. Just väikeses koolis õppides näed ja koged kõike, saad ise toimetada, osa võtta, tunda end vajalikuna, tekib kuuluvustunne! Nii palju, kui olen vestelnud suurtes koolis õppinutega, kadestavad mind kõik, ja eelkõige kogemuste pärast. Tõsi, võib-olla ei saa 9 klassilisena kool jätkata, kui lapsi nii vähe on, aga kindlasti oleks lahendus näiteks vähendada klasse, sealjuures jättes aga võimalus vajadusel taastada vanemad klassid? Igatahes, palun, jätke ükskord ometi see jauramine! MÕELGE, OLGE INIMESED!!!
Veel parema tulemuse annab individuaalõpe, kuhu Kihelkonna ka varsti jõuab.
Vallavalitsus peaks arusaama, et kool ei too noori maale, toob soodne töökeskond ja elukeskond.
Kihelkonna inimestele uuteks valimisteks mõelge juba praegu uued kandidaadid valmis ja minge kõik valima.Aastaid seal koos istuvad inimesed väsivad,mõtlemisvõime jääb töntsiks.Tehke üks korralik nimekiri asjalikest valla elanikest,kes valda edasi viiksid mitte ei tammuks kohapeal ringiratast ja siis ka kas või ukselt uksele koputades hääli korjata.Ega niisama ei muutu miskit.
Jalle Mare hoos
Mismoodi ei too kooli olemasolu noori maale?!?! Miks peaks noored pered tulema/elama maal, kui nad peaksid oma lapse(d) saatma iga jumala päev varakult bussiga ei-tea-kuhu saatma?! See on ebameeldiv vanematele ja lastele. Seesugune väljavaade noori maale ilmselt ei kutsu…
Ja mitu noort on selle kooli olemasolu viimase 10 aasta jooksul Kihelkonnale toonud? Õige vastus: mitte ühtegi. Vastupidi, noored lahkuvad Kihelkonnalt. Kõige aluseks on töökohad. Ja see ei-tea-kuhu kool asub 8 km kaugusel Lümandas ja selleks pannakse käima koolibuss. Ka Lümanda vallas on lapsi, kes käivad oma koolis 8 km kauguselt. Samuti käisid juba osa Kihelkonna lapsi Lümanda koolis, samuti Kärla koolis. Nii et, kui asjaga kursis pole, ole parem vait, siis ei paista su rumalus välja.
Ehk sulgeme terve saare ja viime vallakeskuse mandrile! Mis me ikka jamame ja proovime siin hoida.
Asi ei ole mitte Kihelkonna tagurlikkuses vaid soovis kodupaigas elu hoida ja seehulgas viimaseid noori peresid. Kui minnakse, siis enamasti tagasi ei tulda. Inimestel oleks tarvis hetk mõelda enne kui sõrmed klaviatuuri puudutavad aga kahjuks juhtub seda harva…