Saare maavalitsuse juurde loodud komisjon jättis piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusest ilma Saaremaa viimaste aastate ambitsioonikaima idee rajada Kuressaarde kontserdi- ja konverentsikeskus.
Konverentsikeskuse rajamise eestvedaja, ettevõtja Tullio Liblik (fotol) ütles, et komisjoni eitav otsus keskuse ehitusplaanidele tagasilööki ei anna. “Me jätkame oma tööd, vahendeid ehitamiseks on teisigi,” lausus Liblik.
Projekte pingeritta seadnud komisjon leidis, et Saaremaa kontserdi- ja konverentsikeskus on ideena küll tervitatav, kuid selle elluviidavus ja jätkusuutlikkus on olemasoleva info põhjal ebaselge. Pealegi esitati toetuse saamiseks keskuse oluliselt vähendatud projekt, mis viitab, et asi ei ole küps.
“Ettepanek on, et mõeldagu täpselt läbi, mida ja kuidas nad vähendatud kujul teevad, ja tegevuskavasse muudatuste tegemisel on võimalus uuesti proovida,” seisab komisjoni protokollis. Komisjoni eriarvamusele jäänud liige Terje Nepper leidis aga, et konverentsikeskus on üks parema eeltöö ja ettevalmistusega projekte, mis annaks maakonna arengus ikkagi märkimisväärse kasvu.
Maksab 25 miljonit
Põhjendades komisjonile projekti vähendatud kujul esitamist, märkis Tullio Liblik, et nende taotlus oli esitatud vaid konverentsikeskuse kontserdisaali osa peale, sest Saaremaale piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks eraldatud 7,16 miljoni euroga pole nii või teisiti võimalik 25 miljonit eurot maksvat konverentsikeskust valmis ehitada. Komisjoni põhjendusi Liblik kahtluse alla ei seadnud, kuid kinnitas, et nende projekt oli võrreldes konkurentidega kõige paremini ette valmistud.
Libliku sõnul on Saaremaa Konverents OÜ esitanud linnavalitsusele menetlemiseks ka kontserdi- ja konverentsikeskuse detailplaneeringu samaaegselt Tuulte Roosis, golfiväljaku ja bensiinijaama vahelisel alal ning linna staadioni ja mere vahelisel alal. “Algatasime samal eesmärgil kaks detailplaneeringut, et pilti paremini selgeks saada, kumb asukoht on sobilikum,” rääkis Liblik.
Kava kohaselt 2020. aastaks valmivasse kontserdi- ja konverentsikeskusse on kavandatud suur multifunktsionaalne 1600 istekohaga ja kuni 4390 inimest mahutav peasaal. Lisaks mitmeid väiksemaid konverentsi- ja prooviruume ning nüüdisaegse tehnikaga varustatud planetaarium.
Joone all teisigi
Lisaks konverentsikeskusele jäi komisjoni valikust välja mitmeid teisigi taotlejaid. Kaali külastuskeskuse laiendamisplaanile heakskiidu saanud Alver Sagur esitas taotluse ka Panga looduse- ja infokeskuse rajamiseks, kuid see komisjonilt heakskiitu ei saanud.
Leiti, et Panga keskuse maakondlik tähtsus on Kaali omast väiksem, samuti ei avalda see komisjoni hinnangul tõenäoliselt olulist mõju turismihooaja pikendamisele. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusest jäid ilma ka Kübassaare looduslaagrite keskus, Koigi külastuskeskus ja Suure Tõllu talukompleks, samuti Orissaare–Saikla kergliiklustee.
Komisjon jättis projektide tutvustamisele kohale kutsumata MTÜ Ruhnu Kultuuriait ja Saaremaa muuseumi esindajad, kuna nende projektid ei vastanud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimustele.
Saare maavalitsuse juures tegutsev komisjon valis reedel 16 projekti hulgast välja seitse, mis hakkavad konkureerima Saaremaale piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ette nähtud 7,16 miljonile eurole.
Muuseum loodab riigile
Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest 500 000 eurot taotlenud Saaremaa muuseum jäi oodatud toetuseta, ent loodab linnuses kavandatud tööde jaoks raha saada riigilt.
Jaanuaris kirjutas Saarte Hääl, et muuseum vajab 1980. aastatest pärinevate ekspositsioonide uuendamiseks, ekspositsiooniruumide remondiks ja lossi viiva tee uuendamiseks poolt miljonit eurot. Samuti oleks seda raha tarvis mere poolt kindluseni viiva kruusatee tänavakividega katmiseks ja läänebastioni lõunaflangi ääre alla uue tunneli juurde kümmekonna sõiduauto parkla ehitamiseks.
“Eks me peame nüüd ootama ja otsima raha saamiseks teisi võimalusi,” tõdes muuseumi direktor Endel Püüa. Lootust raha saada muuseum tema sõnul maha matnud ei ole. “Kuna kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavas kuulub prioriteetide hulka ka Saaremaa muuseumi renoveerimise teine etapp, annab see kindlama tunde.”
Aastateks 2016–2019 koostatud arengukavas on kirjas, et mitmed suure potentsiaaliga muuseumid vajavad tegevuskeskkonna nüüdisajastamist ja ekspositsioonide uuendamist ning seda on kavas toetada. “Teeme koostööd kohalike omavalitsustega muuseumide taristu võimalikuks arendamiseks Euroopa Liidu vahenditest,” võib arengukavast lugeda.
Monika Puutsa
Loading ...
Lõpetage juba see konverentsi keskuse jama! Minu meelest on Kuressaares ruume küllaga, kus oma konverentse pidada, milleks jälle raha magama panna sellise mõttetu asja peale. Kui teil pole raha kusagile panna, siis ehitage parem kodututele ja vaestele inimestele kodu, sest neid tuleb aina juurde. See oleks juba mehetegu ja väga üllas, aga kahjuks see ei hakka ju rikkuritele midagi sisse tooma ja keegi ei taha sellega tegeleda.
Sinuga täiesti nõus.Igasuguste mõttetute nn jututubade, vähitiikide, surnud sadamate,külalisvillade ehitamiseks pole euroraha vaja kulutada. Elanikkond vananeb, vaesustub ja on küllaltki haige. Raha hoolde-ja sotsiaalmajade ehituseks aga ei anta.Mustkunsti arendamiseks aga antakse. Eesti hoolib ja kindlalt edasi!
Sõna kontsert on selle keskuse külge keevitatud ilmselt pärast seda, kui sai selgeks, et sellele mõttetule projektile ei anta rohelist tuld.
Terve linn on tühje ruume täis ja mõnel on rahva raha eest ikka vaja veel midagi juurde toota?!?
Tõesti, kui on raha, mida kulutada, kulutage seda kohaliku sotsiaalse elu parendamiseks.
Laua taga mulisemise asemel (e peene sõnaga konverentsi pidamine)tehke midagi reaalselt kasu toovat.
Kadedatel juba hala lahti. Jõudu jätkamiseks!
Mul kama, kas see keskus tuleb või ei, sest see ei ole saarlastele igapäevaselt oluline ehitis. Sotsiaalne turvalisus ja inimeste toimetulek aga on Eestist põgenevate noorte taustal väga oluline. Ehitagu see konverentsi keskus enda rahaga, kui seda palju on ja tahtmine suur.
Mingile kriminaalile rahva raha andmine oleks ju kuritegu! Pealegi veel mingi konverentsihoone ehitamine Saaremaale on ju tegelikult absurdne ja absoluutselt mittevajalik!
Skeem oleks olnud lihtne, eraldatud raha huugama panna ja siis pankrott. JOKK mis JOKK
No ja mis suuri rahvusvahelisi konverentse siia saaremaale pidama tullakse? Rääkimata kontsertitest. Igas kuradi enesest lugupidavas turimisi ettevõttes on juba kuni 100 kohalised konvenrentsi ruumid olemas. See tundub pigem olema pisut alturistlik viis raha teha – a`la “Ehk läheb õnneks.” tüüpi skeem. Eks seda eurolehma on siin siin paljudki niisama lüpsnud ja lüpstakse veel.
Kuulge mehed,kui Teil on kinnisvara ja maad,
siis arendage ja korrastage neid oma rahaga.
Eks siis edaspidi teenite raha tagasi,kui
suudate need uhked hooned ka tegutsema
panna ja kasumit teenima hakata.
Tõepooolest on palju vajalikumaid projekte,
mis peataks Saaremaa tühjaks jooksmise ja muudaks allesjäänute elu paremaks.
see projekt läheb utoopia valdkonda ja on surnult sündinud vasikas.