Elas kord üksildane Vana Mees, kes armastas kasse. Seda armastust ei mõistnud keegi, ei lapsed ega naabrid, ei linnaametnikud.
Ametnikud pakkusid Vanale Mehele abi kassidest lahtisaamiseks. Vana Mees ei olnud sedalaadi abist huvitatud, ta eiras ka naabrite tänitamist, ja sulgus üha rohkem endasse. Vanal Mehel oli raha vaid kassidele ussirohu ja toidu ostmiseks, seega tegi loodus igal aastal oma tööd ja kasside arv muudkui suurenes.
Ühel päeval ilmusid Vana Mehe hoovi hoopis teistsugused inimesed. Inimesed kes pakkusid tõsimeeli oma abi ja seda mitte Vana Mehe lemmikute hävitamise näol. Vana Mees oli skeptiline. Ta ei uskunud enam inimeste omakasupüüdmatusse. Ta oli lihtsalt näinud liiga palju halba juhtumas.
Inimesed rääkisid oma jutu ära pealtnäha kurtidele kõrvadele, kuid endale teadmata süstisid nad Vana Mehe hinge lootusekiire. Õhkõrna teadmise, et ta pole enam oma muredega üksi…
Vana Mees tegi veidike taustauuringut ja veendus, et neid inimesi saab tõepoolest usaldada. Ta veendus, et oma kasse nende inimeste hoole alla usaldades ei tee ta loomadele karuteenet. Vastupidi – kassid saavad tänavalt ära ning uue võimaluse. Võimaluse paremale elule ja ehk isegi uued kodud.
Nii sattusid Turvakodusse liikumispuudega Georg, Siska, Mustikas ja Sasha koos oma poegadega. Vana Mees jättis endale vaid need kõige lemmikumad. Jättis toakassideks, nii et naabrid ja linnaametnikud said nüüd kergemalt hingata. Kiisud said steriliseeritud ja kastreeritud, ja rahu saabus maa peale.
Kahjuks ei ole ükski asi siin ilmas igavene. Saabus päev, mil Vana Mehe aeg sai täis ja tema hing lahkus taevastele radadele. Kassid aga jäid. Jäid segadusse, jäid igatsema oma peremeest. Neid ei olnud enam mitte kellelegi vaja. Ainus inimene, kes neid armastas ja nendest hoolis, oli igaveseks läinud.
Inimesed, kes paar aastat tagasi Georgi, Siska, Mustika ja Sasha Turvakodusse toimetasid, olid mures. Turvakodu oli hädalisi pilgeni täis. Hädalisi, kes kõik vajasid peavarju, toitu ja arstiabi. Mida teha Vana Mehe nelja lemmikuga, keda ootas Vikerkaare taha saatmine?
Inimesed mõtlesid ja muretsesid, aga üksmeelselt jõuti arusaamale, et Vana Meest ja tema lemmikuid ei tohi alt vedada. Vana Mees usaldas neid inimesi, kassid jälle usaldasid Vana Meest.
Praeguseks on Vana Mehe neli lemmikkassi end sisse seadnud Turvakodu karantiinituppa. Nad on veel veidi hirmul ja segaduses, aga nende elusid ei ähvarda enam miski. Neil on lootus ja uued võimalused. Inimesed usuvad, et Vana Mehe hing on nüüd rahul ja seal kõrgel pilvepiiril hoiab ta silma peal nii oma lemmikutel kui ka kõigil Turvakodu hoolealustel.
Diana, Harry, William ja Charles on kliinikus tohtrite poolt üle vaadatud. Nad on kiibitud, steriliseeritud ja kastreeritud, saanud värske parasiiditõrje.
Nad ootavad, et tuleks inimesed, kes leiaksid, et just nemad on ainulaadsed ja erilised ja väärivad uut võimalust.
Tule Vana Mehe Kuninglikule perele Turvakodusse külla! Tule kindlasti!
Võta ühendust telefoni teel 58370708 või kirjuta meiliaadressil saareloomad@saareloomad.ee
Loading ...
Lisa kommentaar