KARU-KATI LASTEAIAS: Eile jäid Lümandas fotole Saima Talp, Maarian Vammus, juhataja Elle Viira, Uku Treirart, õpetaja abi Mare Toop, Mathias Kunder, Jan Kunder, Kreete Malm ja Miina-Eliisa Koppel. Foto: Tambet Allik
Nii nagu kolme valla ühinemislepingus lubatud, ühtlustatakse Lääne-Saare vallas lasteaiaõpetajate palgad. Kohati tähendab see suisa 20% palgatõusu.
Lääne-Saare vallas on tingimuste ühtlustamisel põhimõtteks võetud, et võrdsus tekitatakse senisel parimal tasemel. Nii on ühtlustatud näiteks valla sotsiaaltoetused. Nüüd tehakse volikogule ettepanek ühtlustada ka lasteaiaõpetajate palgad.
Seni olid lasteaiaõpetajate palgad enamasti suurimad just Kärla vallas. Ainsana maakonnas olid Kärla lasteaia palgad ühtlustatud kooliõpetajate palkadega. Nüüd hakkavad samasuurt palka saama ka Lümanda ja Aste lasteaiaõpetajad.
Näiteks hakkab kõrgharidusega lasteaiaõpetaja teenima 800 eurot kuus. Kui Aste lasteaias saadi palka enne 640 eurot ja Lümandas 645 eurot, on palgatõus päris märkimisväärne. Keskeriharidusega lasteaiaõpetaja palk tõuseb näiteks Lümandas 537 euro pealt 675 euroni. Astes tõuseb nende palk seniselt 590 eurolt 675 eurole.
Lääne-Saare vallavanema Andres Tinno sõnul on lasteaiaõpetajate palgad tõesti kehvavõitu ja nüüdne ühtlustamine muudab olukorra vahest paremaks. Vallavanema kinnitusel tahetakse sel aastal palgad ühtlustada omavahel ja järgmisel aastal viia need samale tasemele õpetajate palkadega. “Seda juhul, kui õpetajate palk eest punuma ei pane,” sõnas vallavanem.
Ta toonitas, et lasteaiaõpetajate palgatõus muudab need töökohad ehk ka konkurentsivõimelisemaks. Tinno sõnul tuleks lähtuda sellest, et kui inimene end koolitab ja kõrghariduse omandab, peab ta palk ka suurem olema.
Üle vaadatakse ka lasteaedade muu personali palgad ja vajadusel ühtlustatakse ka need.
Lümanda Karu-Kati lasteaia juhataja Elle Viira ütles palgatõusu kohta, et tegu on väga ilusa summaga. Tema sõnul töötab Lümanda lasteaias erineva kvalifikatsiooniga õpetajaid. Ka neid, kes alles asuvad õppima. Kuigi tööjõupuudust praegu ei ole, arvas Viira, et kõrgemad palgad muudavad lasteaiaõpetaja töökoha kindlasti väärtuslikumaks. Loodetavasti annab see ka tööandjale võimaluse rohkemate kandidaatide hulgast valida. Seni on juhtunud ka nii, et pisikesed palgad ei meelitanud töökonkursile kedagi.
Loading ...
”Ühinemise kogemustest” rääkides lõpeb see jutt tavaliselt nagu ”Angeste saaga” — kuidas elu tegelikult peale ühinemist edasi läheb, seda enne ühinemist reeglina ”kogemuste” rubriigis ei kajastata.
Siiani paisteb Lääne-Saarel minevat aga nagu teistel omavalitsustel peale ühinemist. Ühinemisega tegelikult lihtsalt vähendati volikogu, et saaks asju muutma hakata ja muud moodi ei olegi hetkel üldse võimalik midagi teha, kui Lääne-Saare vallas — pisike vallavolikogu on tugeva vallavalitsuse kummitempel. 19 inimest hobi korras korra kuus koos käies (volikogu) lihtsalt ei suuda ise kõiki omavalitsuse seadusandlike akte nullist välja töötada. Teistel ühinenud omavalitstel hakkas reaalse elu pilt selginema umbes 2 aastat peale ühinemist. Lääne-Saarel aga kahte aastat kriitilise punktini ei ole — kohe-kohe on Riigikogu valimised ja edasine sõltub suures osas sellest, millised jõud hakkavad Riigikogus asju määrama. Kõik asi keerleb muidugi raha ümber. Laine Tarvis kirjutab tänases lehes Riigikogu liikmete katuserahast (mida SH detsembris hellitavalt ”Riigieelarve lisarahaks” tituleeris — ”Whoever controls the media, controls the mind.”) Katuserahad on aga väikesed summad, võrreldes miljonitega, mida tunni aja pärast maavalitsuses hakatakse laiali jägama ”Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava” üldnimetuse all. Seda raha EI SAA kasutada näiteks otse lasteaiakasvatajate palkade tõstmiseks aga raha on raha — vallaeelarvest kulub lihtsalt teiste asjade jaoks vähem raha ja saab ka teha kõiki teisi asju.
Elu läheb iga tunniga järjest pingelisemaks ja määravad ongi kolm järgmist päeva nii Lääne-Saare, kui ka mitte-Lääne-Saare jaoks.
EDU!
kas Sa Volli tead kuhu need miljonid, mida kohe jagatakse lähevad, õigemini kellele need lähevad
Hea uudis ja üldiselt paebki panustama enam kasvatusele ja korraliku palgaga saab paremad töötajad ka. Huvitab veel et kas see brutto või netto, mis kätte saab?
et töötajad on juba piisavalt mures, sest enam ei ole kollektiivis rahulikku meeleolu! Kogu aeg pead olema valves, et ehk miskit ei tee valesti?! See aga on päris kurnav ja nii jääbki see va loomingulisus peagi olematuks pingestatuse tõttu!
iga tööinimese kukil istub mitu riigipalgalist, kelle palku tõstetakse 20% ,
millal haldusreform läbi viiakse – varsti sama teema nagu Kreekas
Miks töötajad mures on?
KAs valla või siis lasteaja juhtkonna (juhataja) tõttu?
On ju varemgi kommentaariumis just viimast varianti välja toodud.
Lugesin pealkirja ja mõtlsin endamisis, et mis laristamine see on – NII SUUR palgatõus. Siis tutvusin numbritega ja endal hakkas piinlik. Häbiväärselt väiksed palgad lasteaias :( Loodetavasti kompenseerib laste siiras rõõmsameelsus ja muretu silmavaade pisutki madalat palka.
Tore,et eelmine kommentaator loo läbi lugeda viitsis ja ilusate numbrite üle hakkas mõtlema.
Mina elan oma perega Kihelkonnal, aga oma kahte last vean ma iga jumala hommik just Lümanda lasteaeda. Olen superrahul sealsete kasvatajatega ja sealse õppega, oleme siiralt rahul, et hakati vähesel määralgi hindama nende tööd ka palga näol . Oma kaks last panen edaspidi ka Lümanda Põhikooli.Ma võin Kihelkonnal elada ja kodu osta jne, AGA see koht…see koht on..nii kahju kui seda ka öelda pole, siis loodan, et mõni kommentaar jõuab ka valda:öeldakse, et igasugune areng on areng, aga andke andeks, see taandareng, mis Kihelkonna vallas toimub, ei ole enam mitte kui mingisugune areng!
Siis jätkub sellest poolest miljonist eurost maksumaksja tembutusrahast isegi lastaiakasvatajate palgatõusuks, kasvõi mõneks kuuks.