Muinsuskaitse peatas patarei lammutamise (25)

RÜÜSTATUD MUINSUS: Pärast tööde peatamist võeti objekt ajutise kaitse alla. Foto: erakogu

RÜÜSTATUD MUINSUS: Pärast tööde peatamist võeti objekt ajutise kaitse alla. Foto: erakogu

Ettevõtlikud mandrimehed otsustasid veebruari alguses ära koristada Mustjala vallas Ninase külas Saaremaa Sadamast üle tee asuva Teise maailmasõja aegse õhitud suurtükipatarei. Lammutustööd peatanud muinsuskaitseinspektorile väitsid nad, et objekt on inimestele ohtlik.

3. veebruaril kell 16.10 alustatud sündmuskoha vaatluse protokolli järgi tuvastasid muinsuskaitseameti Saare maakonna vaneminspektorid Rita Peirumaa ja Keidi Saks, et kultuuriväärtusega objekti, II maailmasõja aegse rannakaitsepatarei nr 317 kahurialuse nr 4 juures oli alustatud lammutustöödega.

Kooritud oli pinnast ja käisid juba betooni purustustööd. Protokolli järgi viibisid kohal ekskavaatorijuht Vadim Telenchenko ja Tartus registreeritud firma I. P. Profiil OÜ töötajad Silver Savioja ja Peeter Trepp, kellel puudus lammutustöödeks nii kohaliku omavalitsuse kui ka muinsuskaitseametilt taotletud luba. Pärast tööde peatamist võeti objekt ajutise kaitse alla.

Rita Peirumaa sõnul on muinsuskaitseamet seisukohal, et Ninase rannakaitsepatarei kahurialuseid ja jõujaama ei tohi lammutada, kuna need on sõjaajalooliselt väärtuslikud rajatised, mille säilimine on avalikes huvides.

Perspektiivis on muinsuskaitseametil plaanis hakata menetlema Ninase rannakaitsepatarei ja Saaremaa teiste olulisemate militaarehitiste mälestiseks tunnistamist.

“Lubatud on korrastustööd nagu juurdepääsuteede korrastamine, puude ja võsa mahavõtmine. Betoonrusude ja metallkonstruktsioonide eemaldamine ei ole lubatud,” selgitas Peirumaa.

Ta lisas, et ohtlike püstiste metallvarraste eemaldamine tuleb muinsuskaitseametiga eelnevalt kokku leppida. Õhitud kahurialuste juurde soovitas ta omanikul panna sildid, mis hoiataksid inimesi objektil viibimise ohtlikkusest.

Peirumaa kasutas juhust tänada lehe kaudu kohalikke elanikke, kes teavitasid neid patarei juures alanud kahtlasest tegevusest.

Mustjala vallavanem Kalle Kolter kinnitas, et vallavalitsus ühtegi paberit lammutamise lubamiseks väljastanud pole. Kes kellega lammutamise osas läbi rääkis, ei osanud ta öelda, sest kinnistu, millel patarei asus, on eravalduses.

Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa koostatud eksperthinnangu järgi ehitati Ninase rannakaitsepatarei kahurialused ja jõujaam vaenlase võimaliku Tagalahe dessandi ärahoidmiseks. Ninase patarei koosnes neljast ühetorulisest soomustornides (MO-1-180) paiknevast 180 mm suurtükist. Sellised ühetorulised soomustornid olid Balti laevastikul üles seatud vaid Ninasel, nende laskekaugus oli 45 km ja laskekiirus 5 lasku minutis.

Patarei ehitustööd algasid 1940. a juulis. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikku raudkivi, Lümanda lupja ning Nuudinõmme ja Onni saeveskis töödeldud puitu.

Kahurid paiknesid üksteisest 200–300 m kaugusel, teise ja kolmanda kahurialuse vahele oli rajatud kahekorruseline maa-alune diiselagregaatidega varustatud jõujaam, millest lähtusid kahurialusteni viivad betoneeritud tranšeedes paiknevad kaabelliinid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 895 korda, sh täna 1)