Põhjused, miks ma pole vist mitte kunagi valimistel hääletanud, on alustuseks täiesti labast sorti – esiteks olen ma sisse kirjutatud Saaremaale ning sinna ma ometi sõitma ei hakka, et kuskile kastikesse ristike teha. Teiseks, e-hääletada ma puhtviisiliselt unustan – iga jumala kord.
Küll aga jagub mul jultumust nii palju, et ma ei tunne, et pean oma suu valimiste, poliitikute ja poliitika koha pealt kinni hoidma, kuna ma “oma panust ei anna”… Ei.
Sest kuigi mulle käivad tõesti kõik need sama joru ajavad poliitikud täpselt sama vastukarva nagu igale teisele terve mõistusega indiviidile, ei kuule te mind kurtmas, kuidas meie riik tervenisti hukas on. Üleni ju pole. Küll aga on selle süsteemi tippu kogunenud liiga palju neid “kärssasid”, kelle elujõu raugemist ei jõua me keegi ilmselt ära oodata.
Hüved, privileegid, omakasu
Kui tahes värskete mõtete ja siira tegutsemistahtega keegi (päris) poliitikasse ka ei astu, siis mingil hetkel need väärtused hajuvad ning kuidagi väga sujuvalt saab esmatähtsaks ainult võimule pääsemine ja seal püsimine. Hüved, privileegid, liiga paljudel juhtudel omakasu. Kõik rõõmsad rohelised värsked poliitikulibled istutakse varem või hiljem vanade poolt nii tihkelt vastu maad, et mingit “tõstan pea ja astun oma arvamuse eest välja” nalja ei viitsi keegi eriti isegi imiteerida.
Nii mulle tundub. Et võimupiruka ümber istuvad peaasjalikult ikka need, kel on olnud rohkem aega end seal sisse seada. Mis sest, et neist osa sõnavõtud juba mõnda aega psühhiaatrilise abi järele kriiskavad.
Minu elukaaslase vanaema rääkis, kuidas ühe poeskäigu jooksul kahe erineva erakonna esindajad talle mingit nänni sokutasid. Ühelt naeruväärne šokolaadimedal ja teiselt üldse mitte vähem naeruväärsed piparmündipastillid. Kusjuures viimaste pakk oli nii tibatilluke, et esimese viie hetkega ei saanud ma üldse aru, millega tegu. “Päris plass” on selle reklaamikese kohta isegi üsna vastutulelik öelda.
Minu kui valija jaoks (teoreetiliselt ma seda siiski olen) tundub megapiinlik, et inimesi nii odavate võtetega ära osta üritatakse. Kuidas poliitikutel endil häbi pole? Kuidas nad saavad oma muidu nii punnitatult väärika olemise taustal käia tänaval mingit rämpsu jagamas, oma lamedate loosungitega inimeste uste taga kraapimas, võõrastelt inimestelt tähelepanu lunimas ja sellega kõiki asjaosalisi alandamas?
Ma tõesti tahaks näha kasvõi ainsat terve mõistusega normaalset mõtlevat inimest, kes nende võtete õnge läheb. Et lutsutan mingeid jaburaid piparmündikomme, vahin luubiga sealt paki pealt seda võhivõõrast nägu ning kusagil selle idülli keskel tabab mind valgustus: “See erakond mulle meeldib! Ma tahan, et just see kamp meie riiki juhiks! Mul pole rohkem (ega ratsionaalseid) põhjusi tarvis!”
Ega tuttav nägu kommipakil ka vist oluliselt parem variant oleks, kuna üldjuhul tähendaks see, et lisaks piparmündimaitsele on suus mõru mälestus kõigist neist eelmistest unustuse hõlma vajunud, ent omal ajal nii uhkelt kõlanud loosungitest, millest keegi pärast hääletustulemuste selgumist enam kordagi kuulnud pole.
Mida vajalikku oled päriselt ära teinud?
Minu jaoks on see väga lihtne: kui sa oled kunagi midagi vajalikku päriselt ära teinud, asjalike sõnavõttudega esinenud, pole silma torganud mingi segase bisnise ja nihverdamisega, siis on suur võimalus, et ma tahan sinu poolt hääletada. Eriti, kuna nn läbipaistvate poliitikute hulk pigem kahaneb kui kasvab.
Kui sa aga solgid mu viimsegi tahtmise ära sellega, et mind nii lolliks pead, et minu häält lutsukommidega “lukku lüüa” üritad, siis tõenäoliselt hääletan ma nimme kellegi teise poolt, mõne hoopis teise erakonna poolt. Selle loogika järgi muidugi polegi enam eriti kedagi valida, kui siis mõne nii pisikese erakonna poolt, kel pole raha, et end labaselt promoda.
Mina tahaksin küll valida väärikat, ausat, otsekohest, konkreetset inimest, mitte mingit korrumpeerunud tegelast, kes mulle tänaval helkuri ulatab ja paremast Eestist, helgemast tulevikust või oma mis tahes nooblist visioonist sonib. See on ja jääb mu jaoks piinlikuks.
Päris kindlasti ei ürita ma selle jutuga siin kellegi teise valimiskäitumist kuidagi mõjutada. Ma ei paku oma arvamust kellelegi eeskujuks. Fakt, et minu mõistus tõrgub mind “iga kodaniku kohuse täitmisele” utsitamast, kuna ma ei näe, et hääletustulemustel kokkuvõttes väga suurt vahet oleks – see on ainult minu oma mure. Kõigile teistele soovin edu nende valikute tegemisel.
Pille Kallas
blogija
pillllle.wordpress.com
Loading ...
Arusaamatu, mida inimene vingub, kui niikuinii valimas ei käi!
Valima peab aga kindlasti minema, sest muidu saavad oravad jälle pukki, sest nemad on küll nii targad, et lähevad kindlasti valima.(Tegelikult küll enamus neist annab oma hääle e-valimistel). Sõltub ju valimistulemustest suuresti nende heaolu.
Alampalga ja pensionite tõusu lubavad küll kõik erakonnad, nii et minge kindlasti valima. Kes ei lähe, sel pole mingit õigustust pärast valitsust kiruda!
Kuigi olen erinevalt autorist valimas KÄINUD, tuleb mingis osas temaga nõustuda.Kui teleri ekraanilt iga reklaami ajal vahib vastu ja ajab oma lolli iba järjekordne korrupeerunud kärss või broiler, hakkab käsi automaatselt püstolipära otsima. Õnneks saab see valimispornograafia vähem kui nädala pärast läbi, seega jääb loota, et ka telekas terveks – kärsad-broilerid kärvavad ka ilma kõrvalise abita maha…
Täiesti aktsepteeritav otsus!
Kodaniku kohus ja kodaniku kohus!
Kuu peale selle kohustusega,Olen eriti sellel aastal nii tülpinud sellest valimis eelsest palaganist.Ühed vanad korrumpeerunud haiged ees,uued ja poliitikast mitte-teadvad rahaahned järele.Lubadusi,mis lubatakse nagunii ei täideta,sest kõik see mees peab ühte nuppu vajutama,isiklik arvamus ei loe.Süda läheb pahaks.
Ja kui lähengi,siis silm ei pilgu ja panen hääle just Kesikutele,nendele,keda kõige rohkem materdatakse!
Sama edukalt võiksid oma hääle Upa karjamaal kähedaks röökida, aga …. ju Sulle siis on “peksupoisi” amet armas.
käisin meie n.n.vabariigi ajal esimest korda valimas,kuna kuulsin,et kõikide nende hääled kähevad automaatselt võitjale ja seda ma küll ei saanud lubada et minu käimata jäetud hääl läheb reformikatele ja nii ma läksingi esimest korda hääletama ,peasi et need enam võimule ei saaks .Ja muidugi artikkel puha õige algul lubavad kõik uued minejadki midagi ära teha kui saaavad sisse nagu TV-st on neid sinna läinud .Aga pärast on neil millegipärast suud kinni ei mingit võitlemist õigluse eest Kahju,et see raha ja sealne heaolu nii palju inimeste südametunnistust mõjutab .Lihtsalt HÄBI!
Suurim viga, mida teha saab, on see, et kui valite Reformierakonda. Head inimesed, mõelge meie tulevikule, Reformikad hukutavad meie maa ja rahva.
Tõesti, tõesti – näe Kuressaares sai oravad kõrvale lükatud ning kohe on õnn meie õuel!
Sotsid ikka kohe oskavad seda asja ajada. Kõik on rahul!
Kui riigikogulased tavatsevad öelda, et nad on rahva teenrid, siis peaksid nad ka teenri palka saama. Praegusel moel on nad kõik liigkasuvõtjad ehk variserid.
Eriti on seda oravaparteilased.
Mine ikka valima.
Valik tehtud – seekord vabaerakond. Neil on seda poliitpornograafiat teistest märksa vähem.
Minul on loo autorist kahju. Tõesti!
Kui inimene end nii tähtsusetuna tunneb, et oma arvamust avaldada ei julge, on see orjamentaliteet, mitte põhimõttekindlus. Miks siis siin kaebled?
ka fbkis oli eile sarnane jut et mitte jumalapärast mitte valida reformikaid et need on viinud Eesti sellisele tasandile ,nagu ta on.Väga hea ja õige artikkel oli Kõik oli välja toodud seaduspäraselt ,mis ja kuidas on kõik toimunud .Nii oligi öeldud,et reformikatest on vaja lahti saada jne otsige seda artiklit fbkis jumala õige jut,ehk siis paljud mõistavad,mis edasi saab ,kui sellised veel võimule jäävad!Pealkiri on ..Reformierakond tuleb peatada!-Nihilist.Lugege!
Nõustun,et reklaami on liialt palju ja see raha mis läheb valimiskampaaniale võiks iga erakond annetada heategevuseks,sest siis oleks see reaalne abi ja summad mis lähevad prügikasti on ju väga suured.