Maakonna hooldekodude uste taga on pidev järjekord (11)

VÄIKE JA HUBANE: “Järjekord on kogu aeg,” kinnitas maakonna väikseima, Pähkla hooldekodu juhataja Merle Mai. Tema kõrval läinud sügisest hooldekodus elav Robert Mägi. Foto: Tambet Allik

VÄIKE JA HUBANE: “Järjekord on kogu aeg,” kinnitas maakonna väikseima, Pähkla hooldekodu juhataja Merle Mai. Tema kõrval läinud sügisest hooldekodus elav Robert Mägi. Foto: Tambet Allik

Ehkki Saare- ja Muhumaa hooldekodudesse pääsemist ootab pidevalt kuni sadakond inimest, on pikad järjekorrad näilised ja kohati ka kunstlikult tekitatud.

“Need järjekorrad on tänapäeval ka kunstlikult tekitatud,” ütles Muhu hooldekodu juhataja Aino Rummel. Ta selgitas, et kuna räägitakse kohtade puudusest ja pikkadest järjekordadest, panevad inimesed end kirja igaks juhuks. Samuti ollakse järjekorras mitmes hooldekodus ja sageli ei anta teada, kui koht on juba saadud või on inimene siit ilmast koguni lahkunud.

“Meil on kogemus olemas,” märkis Aino Rummel, viidates ligi aasta Muhus avatud suuremale hooldekeskusele, kus on varasema 25 asemel poolsada kohta. Laienemisega seoses tuli juhatajal läbi helistada kogu järjekord ning päris kohe 25 uut asukat hooldekodusse siiski tulemas ei olnud.

Kohtade täitumus sõltub ka hooajast. Sügisel, kui oleks pakkuda näiteks 50 vaba kohta, siis saaks need kohad täis, aga kui kevadel tekib vabu kohti, siis tulevad hooldekodusse pigem need, kes enam omal jõul hakkama ei saa. Suveks leiavad lähedased ise tihtipeale lahenduse vanuritele, kes kodustes tingimustes veel hakkama saavad.

On ka muidugi valla üksikvanurid. Kui neist kellelgi midagi juhtub – satub näiteks haiglasse ja pärast seda ta ise enam kodus toime ei tule –, siis tuleb abivajaja hooldekodusse paigutada ja nii nihkub tavainimese järjekord veelgi. Muhus on järjekorras 25 inimest.

Kihelkonna hooldekodu juhataja Ave Väli nentis, et neil on praegu koha ootel 22 inimest, kuid paljud neist reaalselt seda kohta vajavad, ta öelda ei osanud. Väli sõnul on ka üksikuid, kes panevad koha kinni nii-öelda tagavaraks. Üldiselt helistatakse alles siis, kui viimane häda käes, ja siis paraku kohe kohta ei saa.

Pähkla hooldekodu juhataja Merle Mai kinnitas, et ka nende maja kohtadele on kogu aeg järjekord. Praegu on nimekirjas kuus inimest ja maja kõik 13 kohta on täidetud. “Inimesed tahavad kohe kohta saada, kui vajadus tekib, aga meil on liikumine väga väike,” tähendas ta. “Mõni helistab ja küsib, et kas teil koridori peal pole kohta. Meil on selline maja, kus pole koridorigi,” muigas ta.

Kogula eakatekodu juhataja Heli Kaer ütles, et nende majas on kõik 50 kohta täidetud ja järjekorras kümmekond inimest.

Kuressaare haigla hooldekodu juhataja Anu Kallas tähendas, et nende hooldekodu järjekord ei ole väga pikk tänu hooldekodu laiendamisele, kuid 6–7 inimest on siiski ootel. Praegu on kõik 50 kohta täis. Ka tema sõnul panevad inimesed end järjekorda mitmesse hooldekodusse.

Pärsamal on hooldekodu järjekorras praegu 15 inimest. Juhataja Kaire Tiigi sõnul on helistajaid ja kohasoovijaid palju, eriti sügisel ja talvel. Järjekorras on ka neid Leisi valla eakaid, kes saavad praegu küll veel ise hakkama, aga on avalduse teinud juhuks, kui tervis peaks halvenema.

Ka Pärsama hooldekodu juhataja nentis, et reaalset kohta vajavate inimeste arvu nad ei tea. Praegu elab hooldekodus 27 inimest.

Leisi valla 2015–2020 arengukavas on eesmärk Pärsama hooldekodu laiendada, luua juurde vähemalt kümme üldhoolduskohta ja kümme erihoolduskohta. “Olin aastaid laienemise vastu, aga nüüd olen aru saanud, kui oluline see on,” kinnitas Kaire Tiik, kelle jaoks on laienemine nüüd oodatud sündmus. Varem pelgas ta, et laienemisel kaob majast ära kodutunne.”Kuid tegelikult loovad kodutunde ju inimesed, kes siin elavad ja töötavad.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 578 korda, sh täna 1)