Linnavalitsus toob veised Tuulte Roosi (8)

Linnavalitsus toob veised Tuulte RoosiKuressaare linnavalitsus lõpetab osaliselt Kuressaare lahe hoiuala piiridesse jääva kinnistu rentimise roolõikamisfirmale Trevor Est ja hakkab karjamaa roostumise vastu võitlema veistega.

“Kuna rooniitmine sellisel kujul ei ole soovitud tulemust andnud, siis loodame, et loomade karjatamine seal annab tulemuse,” ütles linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel, kelle sõnul tuleb Sõrve tee 1 asuva kinnistu loodusväärtuste taastamiseks lisaks pillirooga võitlemisele harvendada sel alal kasvavat võsa.

Katrin Koppel ütles, et karjatamisega on kavas hooldada umbes 28 hektarit maad, mis asub kunagise Loode karjamaa osal. Selleks vajalike veiste arv ei ole veel täpselt teada, kuid vastavalt 2012. a keskkonnaametilt saadud juhistele ulatub karjatamiskoormus alal 0,2 kuni 1,4 loomühikuni hektari kohta. Üheks loomühikuks loetakse üks täiskasvanud veis.

document1Koppel rääkis, et maaüksuse praeguse rentnikuga lõpeb leping 1. maist 2015 ja selleks ajaks loodab linnavalitsus sõlmida uue maa rendilepingu uue maahooldajaga, kes karjatab seal järgmised viis aastat loomi.

Keskkonnainvesteeringute keskuse abiga tahab linnavalitsus piirata ala elektrikarjusaiaga ja osaliselt lattaiaga. Elektrikarjusaed on plaanis rajada ka merepiirile, tõkestamaks kariloomade liikumist alalt välja mere kaudu. Aed on kavas rajada kergliiklusteest vähemalt 5 m ja Põduste jõest vähemalt 4 m kaugusele.

Inimeste ligipääsu tagamiseks karjatatavale alale ja mererannale paigaldatakse aia ületamiseks Legendikivi juurde ja Põduste jõe äärde kaks pukki. Projekti raames on kavas soetada veel 1 km teisaldatavat elektrikarjusaeda, millega saaks vastavalt vajadusele piirata loomade karjatamist maaüksuse teatud osas, ja hiljem rajatakse vajadusel ka loomade varjualune.

Kopli sõnul tuleb linnal katta projekti omafinantseeringu osa ja väljapoole kaitseala jääva aia ehitus. Kogu projektisumma on eeldatavalt alla kümne tuhande euro, ütles Koppel.

Katrin Koppel märkis, et loomadega hooldamine ei ole lihtne ei linnale ega ka loomapidajale. “Õnneks on meil võimalus toetuda Pärnu linna kogemusele,” sõnas keskkonnaspetsialist. “Küsime märtsikuu jooksul ka kuressaarlaste ettepanekuid, kuidas korraldada karjatamist nii, et kuressaarlased sellest kõige rohkem kasu saaksid.”

Looduskaitsealuste alade taastamise ja hooldamise eest on hooldajal võimalik taotleda loodushoiutoetust, linnas on sellised alad Põduste luht, osa Sõrve tee 1 kinnistust ja Musumänniku ala.

Lisaks neile aladele vajaks Kopli sõnul Kuressaares hooldamist ka suur osa Roomassaare poolsaarest. See, kas ala hooldamiseks sobib pigem karjatamine või niitmine, sõltub keskkonnaameti spetsialistide hinnangust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 133 korda, sh täna 1)