Purilaudur John Kaju: eesmärk on anda endast alati sada protsenti

TUBLI: Linnapea  käepigistus lisab noorele purilaudurile kindlasti motivatsiooni veel paremate tulemuste tegemiseks. Foto: Irina Mägi

TUBLI: Linnapea käepigistus lisab noorele purilaudurile kindlasti motivatsiooni veel paremate tulemuste tegemiseks. Foto: Irina Mägi

Äsja Kuressaare parimaks sportlaseks valitud, noorena mitmeid erinevaid alasid praktiseerinud John Kaju sattus purjespordi juurde isa eeskujul, kes on selle alaga tegelenud kümneid aastaid.

“Eriti meeldis mulle noorena jalgpall. Aga samas ükski positsioon mulle väga ei sobinud, sest tahtsin üle väljaku joosta ja kõiki ülesandeid täita. Lõpuks pandi mind väravavahiks ja siis hakkas tunduma, et tahaks ikka mingit muud ala proovida,” vaatab John algusaastatele tagasi. Lisab, et enne purjelauale laskmist pandi ta kaheks aastaks purjetamistrenni, et ta saaks aimu mida see ala endast üldse kujutab.

2002. aastal loodi Saaremaa surfiklubi, kus John hakkas kohe trennis käima ja sai praktiliselt esimese korraga pisiku külge. Praegu toimetab John Kaju suviti klubis treeneri-koolitajana, kuigi treeningute ja võistluste kõrvalt jääb selleks üsna vähe aega. Samal aastal sai noormees esimesed kogemused ka rahvusvahelistelt noortevõistlustelt.

Isa on kogu karjääri toetanud

John Kaju on kogu oma senise elu treeninud isa Johannes Kaju juhendamisel ja see tundub talle sobivat. “Isa tööga olen väga rahul ja ma ei oskagi nimetada kedagi Eestist ega maailmast, kelle juhendamisel mul parem oleks, sest tipptreenereid sel alal just palju ei ole,” selgitab ta. Ütleb ka, et praeguseks on isa roll muutunud treener-nõustaja-abistajaks ja kuna tal endal on ka aastatega kogemusi juurde tulnud, siis saab paljud asjad ka iseseisvalt tehtud.

Praegu teeb purjelaudur trenni kuus korda nädalas ja treeningkavad muutuvad tihti, et ei tekiks rutiini. Üllataval kombel peab John Kaju Eestis elamist surfarina oma plussiks teiste ees.

“Eks see tundub imelik, kuna lõunamaades saab terve aasta merel käia, siin ainult kaheksa kuud, millest kolm on soe, aga talvepaus mõjub väga värskendavalt ja kevadel oled indu täis, et jälle merele saada,” selgitab ta.

“Praegu on treeningute eesmärk nii-öelda põhja ladumine ja vastupidavuse arendamine ja seetõttu käin palju suusatamas, kuna see annab koormust kogu kehale. Olen igal aastal osalenud ka Tartu maratonil, mis annab hetkeseisust hea ülevaate,” valgustab 23-aastane Kaju hooajaks ettevalmistumist.

Edasi muutuvad harjutuskorrad rohkem erialaseks ja treeningtunde tuleb tänu veetreeningutele kõvasti juurde. Pärast Tartu maratoni 15. veebruaril lendab John Kaju Hispaaniasse Cadizi, kus toimub umbes kuuajane treeninglaager. Suvi möödub enamiku ajast merel, lisaks teeb ta taastavaid ja vormi hoidvaid üldfüüsilisi treeninguid.

Eelmise hooaja saavutustest märgib Formula klassis võistlev sportlane ära EM-il saavutatud 8. koha, Formula Euro Cupi 2. koha, Balti karika ja maailma edetabeli kolmandad kohad.

Tahab paremaid kohti suurematel võistlustel

Eelmise hooajaga John Kaju täiesti rahule siiski ei jäänud. “Peaaegu kõikidel võistlustel jäi midagi kripeldama. Vaatamata sellele, et kohad olid head, päris sada protsenti ma ennast realiseerida ei suutnud. Ise jäin kõige rohkem rahule Eesti karikavõistlustega, kus õnnestus edestada ka rahvusvahelisel tasemel edu saavutanud koduseid konkurente.”

Purjespordis räägitakse palju õnnefaktorist, ent John Kaju arvates on see ületähtsustatud. “Õnne on igal alal vaja, aga mina arvan, et purjelaud on rohkem oskustel baseeruv spordiala, peale seda tuleb füüsiline pool ja alles seejärel õnnefaktor,” märgib Tallinna ülikoolis kehakultuuri eriala lõpetanud Kaju.

“Pealegi on surfis punktisüsteem, kus halvimad sõidud arvatakse maha nii, et kui mõnes sõidus ongi vahel ebaõnne, siis ei lähe see arvesse ja võitjaks tuleb ikkagi parim.”

Tuleva hooaja põhieesmärk on sportlasel anda endast kõik igal võistlusel, et aasta lõpus ei jääks midagi kripeldama. “Kuna arengus nii suurt hüpet enam tulla ei saa, siis oleksin rahul, kui parandaksin 2014. aasta tiitlivõistluste tulemusi vähemalt paari koha võrra,” seab praegu Kuressaare ametikoolis väikelaevaehitust õppiv surfar sihte.

Esimene suurem võistlus on märtsis Assooridel toimuvad maailmameistrivõistlused, kus teda rahuldaks koht esikümnes. Lisaks on Johnil unistus osaleda ka maailma suurimal surfarite võistlusel Defi-wind, kus on korraga stardis ligi 1000 osalejat, kuid selleks on vaja eelarvesse lisaraha leida.

Kaugemast tulevikust rääkides ei oska ta midagi kindlat veel öelda. “Eesmärk on loomulikult tippspordiga jätkata, aga sport on väga kulukas, seega tuleb leida häid sponsoreid ja vajalik eelarve kokku saada,” tõdeb ta, lisades, et “säästusporti” tehes enam edasi ei arene ja tippkonkurentsis ei püsi.

Karli Saar

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 320 korda, sh täna 1)