EESTI NSV 25. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE KINGISSEPA KULTUURIMAJAS: Kõnet peab Jüri Suurhans. Foto: erakogu
Eesti Vabadussõja järgsetel aastatel sündinud poisid elasid meheks saades läbi kõige keerulisemaid aegu ja raskete otsuste tegemisi. Nad kasvasid sõja ja okupatsioonide sisse. Püüame seda ajajärku põgusalt vaadelda ühe inimsaatuse kaudu.
Jüri Suurhans sündis Torgu vallas Hänga külas 1921. aastal väiketaluniku ja kaluri perekonnas. Ku
na ta sõdis Teises maailmasõjas võitjate poolel, anti talle 1944. aasta novembris Sõrve laastatud lahinguväljal kommunistliku partei liikmepilet, mis pani inimese õlgadele võimu ja tunnustuse. Samal hetkel seadis uus positsioon talle omas ajas katsumuse olla kas ainult truu parteisõdur või säilitada ka saarlaslik inimloomus, mis oli talle kaasa antud sündides.
1941. aasta kevadel oli Jüri Suurhans lõpetanud Kuressaare keskkooli (endine ühisgümnaasium). Jüri oli noorelt tahtnud saada meremeheks, kuid koduküla naabripoisid kutsusid ta kaasa ühisgümnaasiumi vastuvõtukatsetele. Need õnnestusid, sest noormees oli reaalainetes tugev.
Ellu astudes nägi ta otsesilmi juuniküüditamist, kuulis kesklinnas kõnniteel peatudes üle Vabadussõja monumendi platsi Lossi tänavalt autosse tõstetud laste nuttu. Need muljed vaheldusid augusti esimesil päevil toimunud mobilisatsiooniga, läbi nälja ja Venemaa talve Eesti korpuse ridadesse jõudmisega. Enamikus eesti meestest koosneva väesalgaga tuldi läbi tule ja üle vee Uuralitest koju. Surma võites uut elu elama.
Bruno Pao
ajaloolane
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
Loading ...
Jüri oli tubli suurtükiväelane, tänu temale on nii mõnigi talu sõrves hävitatud…
Meie vene keele pedagoogi A.Loho tublil eestvedamisel sai omal ajal osaletud ühel huvitaval mälestusüritusel – põlvitasime noorte pioneeridena J.Suurhansu haual ja vandusime igavest truudust nõukogude võimule …
Olid alles ajad: Rand, Suurhans, Räim, võta üks ja viska teist. Aga teistpidi võttes, mis need Tammkivi, Tiidus, Hanso, paremad olid (on). Ajalugu kordub, mitte küll päris ringi pidi, aga spiraali mööda küll.
Vaatan seda fotit ja hirm tuleb peale! Kuidas ometi on see võimalik, et sellised punajõmmpead on võimule pääsenud. Ma mäletan oma lapsepõlve ajast niimõndagi neist. Meil kodus oli ikka nii, et kui me lapsed jonnisime või oma putru ära si söönud, siis vanemad hirmutasid ikka meis, et kui hea laks ei ole ning putru ära ei söö, siis tulevad pahad onud Kuressaarest, ning söövad pudru ära. Selline asi mõjus alati ning peagi olid meie kausikesed tühjad.