Jüri Suurhans oma ajas (4)

EESTI NSV 25. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE KINGISSEPA KULTUURIMAJAS:  Kõnet peab Jüri Suurhans. Foto: erakogu

EESTI NSV 25. AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE KINGISSEPA KULTUURIMAJAS: Kõnet peab Jüri Suurhans. Foto: erakogu

Eesti Vabadussõja järgsetel aastatel sündinud poisid elasid meheks saades läbi kõige keerulisemaid aegu ja raskete otsuste tegemisi. Nad kasvasid sõja ja okupatsioonide sisse. Püüame seda ajajärku põgusalt vaadelda ühe inimsaatuse kaudu.

Jüri Suurhans sündis Torgu vallas Hänga külas 1921. aastal väiketaluniku ja kaluri perekonnas. Ku

na ta sõdis Teises maailmasõjas võitjate poolel, anti talle 1944. aasta novembris Sõrve laastatud lahinguväljal kommunistliku partei liikmepilet, mis pani inimese õlgadele võimu ja tunnustuse. Samal hetkel seadis uus positsioon talle omas ajas katsumuse olla kas ainult truu parteisõdur või säilitada ka saarlaslik inimloomus, mis oli talle kaasa antud sündides.

1941. aasta kevadel oli Jüri Suurhans lõpetanud Kuressaare keskkooli (endine ühisgümnaasium). Jüri oli noorelt tahtnud saada meremeheks, kuid koduküla naabripoisid kutsusid ta kaasa ühisgümnaasiumi vastuvõtukatsetele. Need õnnestusid, sest noormees oli reaalainetes tugev.

Ellu astudes nägi ta otsesilmi juuniküüditamist, kuulis kesklinnas kõnniteel peatudes üle Vabadussõja monumendi platsi Lossi tänavalt autosse tõstetud laste nuttu. Need muljed vaheldusid augusti esimesil päevil toimunud mobilisatsiooniga, läbi nälja ja Venemaa talve Eesti korpuse ridadesse jõudmisega. Enamikus eesti meestest koosneva väesalgaga tuldi läbi tule ja üle vee Uuralitest koju. Surma võites uut elu elama.

Bruno Pao
ajaloolane

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 522 korda, sh täna 1)