Riik võib maksta piimatootjatele erakorralist abi (1)

Põllumajandusministeerium taotleb piimatootjatele vabariigi valitsuse reservist 2,8 miljonit eurot erakorralist siseriiklikku abi, et leevendada Venemaa impordipiirangute ebasoodsat mõju ja hoida ära piimatootjate pankrotilainet.

Siseriiklik abi oleks täiendav toetus Euroopa Komisjoni poolt piimatootjatele määratud 6,9 miljonile eurole, mis makstakse välja hiljemalt 15. veebruariks.

EL-i rahastamispaketiga hüvitatakse ainult piiratud osa piimatootjate kantud tegelikust kahjust ning Euroopa Komisjoni ametnikud on selgelt mõista andnud, et piimasektori kriisi ohjeldamiseks eeldatakse lisaks EL-i toetusmeetmetele ka liikmesriigi omapoolset konkreetset panustamist.

Arvestades piimatootmise omahinda, aitab EL-i eraldatud erakorraline abi põllumajandusministeeriumi hinnangul ligilähedaselt katta piimatootmise omahinna ja kokkuostuhinna vahet septembri, oktoobri ja novembri osas, siseriikliku abisummaga kaetakse piimatootjate detsembrikuu tulupuudujääk ning aidatakse kaasa tootjate pankrotilaine ärahoidmisele.

Detsembris turustati Eestis PRIA kvoodistatistika andmetel 58 405 278 kg piima, mille tootmise omahind (30 senti/kg) ulatus ligikaudu 17,52 miljoni euroni.

Piima keskmise kokkuostuhinna 24,9 senti/kg juures detsembris said tootjad turustatud piima eest 14,54 miljonit eurot.

Seega kulub detsembri arvestusliku piima omahinna ja kokkuostuhinna vahe ligikaudseks kompenseerimiseks 2, 8 miljonit eurot ehk 4,8 senti iga detsembris turustatud piimakilogrammi kohta.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus andis teada, et tootjad tervitavad põllumajandusministeeriumi initsiatiivi toetada piimatootjaid täiendavalt valitsuse reservist 2,8 miljoni euroga. Praeguseks mitmekümne miljoni euroni ulatuvaid kahjusid arvestades oleks tegemist küll suhteliselt tagasihoidliku kompensatsiooniga, kuid iga pingutus põllumajandusettevõtete olukorra stabiliseerimiseks on kriitilise tähtsusega. “Turu olukorra kiireks paranemiseks on lootust kahjuks vähe,” lisas Sõrmus.

Valitsuse otsus piimatootjate täiendavaks kiireks toetamiseks annaks sektorile positiivse signaali piimatootmisega jätkamiseks ja suudaks peatada raskustesse sattunud tootjate piimakarjade likvideerimise.

Statistikaameti andmetel vähenes Eesti piimalehmade arv möödunud aasta teisel poolel 4400 looma võrra. Ka viimased nädalad on toonud teateid mitme suure piimatootja tegevuse lõpetamisest, mis tähendab lähiajal veel vähemalt 1500 lehma karjast väljalangemist.

“Karja vähendamine seab omakorda ohtu sajad töökohad Eesti maapiirkondades,” märkis Roomet Sõrmus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 228 korda, sh täna 1)