Piimatootmine on tõusteel

MATI JA SÕBRAD: Maakonna edukaim väikepiimatootja Mati Maripuu rõõmustab ilusa talveilma üle neljajalgsete sõprade Rexi ja Blacky seltsis. Foto: Tambet Allik

MATI JA SÕBRAD: Maakonna edukaim väikepiimatootja Mati Maripuu rõõmustab ilusa talveilma üle neljajalgsete sõprade Rexi ja Blacky seltsis. Foto: Tambet Allik

Vaatamata piimatrahvi ohule ja kahjumit toovale piimahinnale on enamik Saaremaa piimatootjaid aasta varasemaga võrreldes toodangut tõstnud.

43-st jõudluskontrollis osalevast Saaremaa tootjast tõusis toodang 2014. aastal tervenisti 32 tootjal ja seda vaatamata asjaolule, et nii mõnelgi on Eestile eraldatud kvoodi ületamise korral soolas arvestatav piimatrahv.

Suurima hüppe tegi möödunud aastal Tahula talunik Arved Näälik, kelle enam kui 90-pealises piimakarjas tõusis toodang 2014. aastal 4896 kilolt lausa 7215 kilole ehk 2319 kilogrammi lehma kohta. Kindlasti on see toodangu juurdekasvu arvestuses Eestis üks paremaid tulemusi.

Tõsi, 2013. aastal tegi Nääliku lüpsikari läbi ligemale 700-kilose languse. Paslik on aga meenutada, et 2013. aastal langes toodang pea pooltel Saaremaa tootjatel, kusjuures mõnel vähenes toodang lehma kohta üle tonni. Nii märkimisväärset tagasiminekut ühelgi farmil lõppenud aastal silma ei hakanud.

Maakonna kõrgeima toodanguga farmiks jäi ka möödunud aastal Kõljala POÜ, kus väljalüps küll sadakond kilo vähenes, kuid 11 012 kg piima lehma kohta on siiski Saare maakonna parim tulemus. Teisel kohal on jätkuvalt Kärla PÜ 10 267 kiloga ja kolmandal kohal Kõljala ühistuga seotud Valjala POÜ, kes tõstis toodangut 1361 kg võrra 9032 kiloni lehma kohta. Valjala ühistu on Saaremaa piimandusajaloos kolmas tootja, kelle keskmine väljalüps lehma kohta ületas 9000 kilo. Ettevõtte areng Tõnu Posti nüüdseks üle kahe aasta väldanud juhtimisel on olnud muljetavaldav, kui mõelda, et veel aastal 2012 andsid Valjala lehmad toodangut 6322 kilogrammi.

Ehkki neljanda koha pärast käis mullu aasta otsa tihe rebimine TÜ Mereranna ja Pöide AG vahel, läks detsembris mõlemast mööda ja hõivas selle positsiooni Kangru LP. Rein Sepa juhitud Kihelkonna piimatootja loomad annavad lehma kohta keskmiselt 8350 kg toodangut, mis on ligi 900 kilo rohkem kui 2013. aastal. Siiski tegi suurtootjatest suurima hüppe Pöide AG, kus toodang lehma kohta kasvas aastaga lausa 2216 kilo. Korralikku toodangutõusu näitasid ka Orissaare valla tootjad Toomas Haamer ja Rauni ühistu.

Väiketootjatest on kõige kõrgema toodangu saavutanud kaheksa lehmaga Lello talu, kus toodang tõusis mullu 1010 kg võrra lehma kohta. Lello talu on Saaremaa ainus väiketootja, kelle lehmad annavad aastas piima üle 8000 kg (8178).

Selle tulemusega on peremees Mati Maripuu maakonna piimatootjate hulgas kuuendal kohal, jäädes alla vaid edukamatele suurfarmidele. Siiski polnud lõppenud aasta Metsküla Lello talule väljalüpsi osas kõige edukam, 2011. aastal saadi seal toodanguks lehma kohta 8305 kilogrammi.


 

Mati Maripuu: lehmad asendavad mulle seebikaid

Maakonna suurima väljalüpsiga väiketootja Mati Maripuu piimahinna pärast ei muretse, vaid peab loomapidamist elulaadiks, millele ta on valmis vaat et peale maksma.

Tootmine on sul taas tõusuteel, kas sind piimatrahv ei ähvarda?

Ähvardab kindlasti. Mulle räägiti sedasi, et pean kvoodi asjus 15. veebruaril PRIA-sse helistama ja siis räägitakse mulle ära, palju mul kvooti järel on. Maalehes pakuti kvooti ka müüa, aga kui ma selle kohta uurisin, siis tehti selgeks, et selline kvoot mind ei aita. Ka see ei aita, kui piim tööstusele tasuta ära anda, ikka läheb kvooditäitmisena arvesse.

Meenub, et millalgi suvel sa siiski vähendasid lehmade söötmist?

Vähem sööta muudab looma viletsaks. Vahepeal võtsin loomadelt rapsikoogi ära, aga toodangut mõjutas see väga vähe, paari liitri jagu päevas. Üks loom annab mul päevas 40 liitrit ja üks noor loom 30 liitrit – kuidas ma saan nende söötmist piirata?

Saaremaa mõistes oled sa oma 8000 kiloga kõva tootja.

Mis siis teha, ma olen valinud endale ju lehmad, mitte kitsed. Oma viljast lasen neile jahu teha ja annan rapsikooki, silo mul ei ole. Kena kuiv hein on, mis loomal siis veel tarvis.

Praeguse madala piimahinna juures oled miinuses.

Andke andeks, aga ma ei arvesta, ma ei kontrolli oma raha. Tõsiselt kohe. Ma olen tänulik piimatööstusele, et nad piima ära viivad, maksku nad siis, mis nad maksavad. Kui ma pean oma toodangu maha kallama, siis tuleb tõesti vesi silma.

Miks sa üldse loomi pead?

Kui sa oled eluaeg seda tööd teinud, siis teed hingega. Mul on rahuldus, kui ma lähen lauta. Ma räägin loomadega, pisike vasikas on laudas, silitan seda. Mis ma siis päeva läbi toas teen? Seebikaid ma ei taha vaadata, nii et mis mul siis teha on.

Kust sa raha võtad, kui tuleb trahvi maksta?

Ju ma selle raha ka kuskilt leian. Kui mul on rahast puudus olnud, siis ma ikka jälle kuskilt saan. Kui aga tõesti ei ole, siis mul on mõni tukk metsa, teen koorma puid ja saan selle trahvi ära maksta. Elu ei tohi sellepärast seisma jääda, tuleb edasi rügada. Kõige kurvem on see, et vanadus tuleb peale.


Rein Sepp: toodang ilma hinnata ei tähenda midagi

Lõppenud aastal Tõnu Posti ja Ülar Tänaku juhitud ettevõtete järel väljalüpsi arvestuses maakonnas neljanda koha hõivanud Kangru LP juhatuse liige Rein Sepp möönab, et ilusad toodangunäitajad ei tähenda ilma kasumita midagi.

“Mis nendest liitritest kasu on, kui piima eest midagi ei maksta,” sõnas Rein Sepp, kelle lehmad lüpsid lõppenud aastal esmakordselt üle 8000 kilo. “Vanasti anti kõrge toodangu eest medaleid, nüüd ei anta neid ka enam.”

Sepp lisas, et Kangru LP inimesed ei tooda piima numbrite pärast, vaid soovist teenida elatist, toita ja katta oma peret. Piimatootja oleks nõus ka 4000-kilose toodanguga, kui piima eest näiteks kaks korda kõrgemat hinda makstaks. “Kunagi lüpsid lehmad meil 2600 kilo ja elasime ka ära, aga praegu on number lihtsalt number, millega pole mitte midagi peale hakata.”

Rein Sepp ütles, et praegustel andmetel nende ettevõtet piimatrahv ei ähvarda, vähemalt mitte suur trahv. Kui kvoot hakkab aga täis saama, lubab ta piima maha kallata. “Lõppkokkuvõttes tuleb sama välja – kas me anname piima poole hinnaga ära ja maksame trahvi või kallame kohe maha.”

Rein Sepa sõnul on praeguseks juba pool aastat järjepanu kahjumis toimetanud Kangru LP võtnud liiga optimistlikult üleskutseid investeerida, parandada loomade söötmist ja tõsta toodangut. “Oleme sattunud samamoodi selle lollitamise ohvriks ja meil tõmmati nahk üle kõrvade, aga rohkem me ennast lollitada ei lase,” lausus Sepp.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 450 korda, sh täna 1)