Kuressaare vanem ajalugu sai kaante vahele (2)

Eile esitleti Kuressaare linnuse Roosas saalis Kalle Kesküla koostatud raamatut “Kuressaare vanem ajalugu”, mille autorite seas on mitmeid nimekaid ajaloolasi.

Kalle Kesküla, kes on ka raamatu “Nasva küla ajalugu” autor, ütles, et raamatu esialgne idee sündis aastaid tagasi, kui Oma Saare (Saarte Hääle endine nimi) ajalookülje toimetaja Urmas Kiil tellis talt järjepidevalt lugusid Kuressaare ajaloost.

“Tähendab, siis mul tekkis tunne, et siit tuleb võib-olla kunagi raamat,” meenutas Kesküla ja lisas: “Suurema tõuke andis ülemöödunud kevadel toimunud linna juubelikonverents.”

Konverentsi peakorraldajana kutsus Kesküla toona siia mitmeid ajaloodoktoreid linna ajaloost rääkima. Konverentsi ettekannetest kasvasidki välja teaduslikud artiklid. “Juurde tuli Marika Mägi, kes konverentsil ei esinenud, aga on tuntud Saaremaa uurija,” lisas Kesküla.

Peale teaduslike artiklite on A4-formaadis trükitud teoses vanu dokumente, nende tõlkeid ja ohtralt illustratsioone. “Allikapublikatsioonid hakkavad pihta esimestest lepingutest saarlaste ja ordumeistri vahel 1241. aastal ja sealt edasi,” märkis Kalle Kesküla.

Samuti tõi ta välja Eesti ajaloomuuseumi vanemteaduri Ivar Leimuse tõlgitud Kuressaare privileege. Üldjoontes tuli raamat Kesküla hinnangul hästi välja.

Sama meelt oli Ivar Leimus: “Ilusti väljakukkunud raamat, olen rahul,” sõnas ta ja toonitas, et raamatul oli tugev autorite kollektiiv. Leimust ise eilsel raamatuesitlusel kohal polnud.

Raamatu autorite hulgas on lisaks eelpool nimetatutele Inna Põltsam-Jürjo, Andres Adamson ja Tiiu Oja. Eessõna kirjutas kogumikule kultuuriminister Urve Tiidus. Raamatu valmimisele oli nõuga abiks ka Olavi Pesti.

Raamatut sai osta esitlusel, kuid poodides seda veel müügil ei ole. Teose tiraaž on 500 eksemplari. Ees ootab veel kaks raamatuesitlust Tallinnas, millest esimene toimub 14. veebruaril ajaloo instituudi saalis. Teise aeg on veel kokku leppimata.

Kalle Kesküla rääkis, et kui elu ja tervist jagub, on plaanis ka järg, mis räägiks Kuressaare ajaloost Põhjasõja järgsel ajal. Lisaks unistab Kesküla sellest, et “Kuressaare vanem ajalugu” tõlgitaks tulevikus taani keelde.

“See raamat on ju tükike Taani kuningriigi ajalugu,” selgitas ta.

Huvi raamatu vastu on suur, millest andis tunnistust näiteks see, et Roosas saalis ei jagunud esialgu kõigile istekohti, mistõttu oli tarvis pinke juurde tuua.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 654 korda, sh täna 1)