Laeva, lennuki ja bussiga (12)

Küsisime Saare maakonnast riigikokku kandideerivatelt inimestelt, mis on nende hinnangul meie maakonnaga seotud suuremad laeva-, lennu- ja bussiliikluse probleemid ning kuidas neid lahendada.

Jüri Lember, Eesti Vabaerakond:

Laevaliiklusega meil väga suuri probleeme praegu ei ole. Probleeme tuleb ehk ette pühade ja suurürituste ajal, aga kahjuks ei oleks sellistel puhkudel ilmselt ka üheski teises riigis võimalik täiendavaid aluseid rentida, et järjekorda ei tekiks.

Kas praeguse lennuliikluse sagedus vastab klientide soovidele, jään paraku vastuse võlgu. Rahvusvaheline lennuühendus Saaremaaga on eraettevõtete korraldada.

On üheselt selge, et praegune bussiliiklus ei ole piisav, eriti kaugemates kohtades, kus inimene ei pruugi samal päeval isegi koju tagasi jõuda. Eriti keerulises olukorras on üksikud vanemad inimesed, kellel ei ole lapsi või sugulasi ega võimalust autoga oma vajalikud sõidud ära teha.

Bussiliine puudutavate probleemide lahendamiseks peaks riik tagama kohalikele omavalitsustele piisava rahastuse, et ühistransport toimiks ka kaugemates kohtades piisava sagedusega. Et Saaremaa kõige kaugemateski nurkades sõidaks buss vähemalt üks kord päevas edasi-tagasi. Tasuta transpordi jaoks tuleb süveneda arvudesse – kui need näitavad, et see ei tule ülejõukäivalt kulukas ja raha selleks oleks olemas, siis pooldan seda kahe käega.

Kalle Laanet, Reformierakond:

Laevaliikluse puhul on minu arvates kõige tähtsam, et 1. oktoobrist 2016 jätkuks see samas kvaliteedis ja vähemalt sama tiheda graafikuga.

Lennuk peaks lendama Kuressaare ja Tallinna vahet seitse päeva nädalas, kaks korda päevas edasi-tagasi. Ja loomulikult on tähtis stabiilsus. Enne kui rääkida välisriikidega lennuühenduse pidamisest, katsugem kõigepealt hakkama saada Tallinna–Kuressaare liiniga.

Maakonna bussiliikluse puhul tuleks liinivõrk üle vaadata tarbimisvajadusest lähtuvalt, et see oleks paindlik. Võib-olla aitaks teatud liinide puhul see, kui kasutada seal suurte busside asemel väikebusse või lausa sõiduautosid. Stabiilsed, planeeritud reisid peaksid ikka toimuma, tellimusreisid võivad olla lisaväärtusena juures.

Raivo Aeg, Isamaa ja Res Publica Liit:

Mina olen Saaremaa Laevakompanii teenusega rahul nii kvaliteedi kui ka graafiku sobivuse osas. Laevad sõidavad väga tihedalt, sõidavad hommikul vara ja õhtul hilja. Selles osas ei ole ma saarlastelt kuulnud küll ühtki etteheidet.

Lennuliiklus on aga minu meelest oma usaldusväärsuse minetanud. Kuna lend kord toimub ja siis jälle ilma nähtava põhjuseta ei toimu, on kadunud harjumus lennutransporti kasutada. See usaldus tuleks taastada – et kui on graafikujärgne lend, võib inimene sada protsenti kindel olla, et see toimub. Kui just äge torm ei takista. Kui me Tallinnagagi lennuühenduse korda saaks, oleks see samm edasi. Siis võib edasi vaadata Tartu poole ja lähiriikidesse. Selleks peab aga olema tellimus ja tekkima arusaam, et Saaremaale on võimalik lennukiga tulla ja siit lennukiga minna.

Maakonnasiseste bussiliinide osas saaksid maavalitsus riigi esindajana ja omavalitsused koostööd teha. Siin on oluline graafikute sobitamise küsimus. Teisest küljest – kui on vähe sõitjaid, mida see riik ikka teha saab, riik ju külasse rohkem inimesi elama ei pane.

Muidugi on häiriv, et reisi peab ette tellima, aga bussiettevõtjast tuleb ka aru saada – kui päevi ja nädalaid tühja liini sõita, siis on see ju kahjumlik. Mõistlik oleks siiski, kui kaugematesse kohtadesse toimuks kindel reis vähemalt kord-kaks nädalas. Ülejäänud reisid võiksid olla tellimisel.

Hannes Hanso, SDE:

Regionaalpoliitika mõttes on tähtis, et elu käiks igal pool ja selles on bussiühendusel oluline roll. Oleme käivitanud ühinemisprotsessi ja üks tähtsamaid asju on käima panna bussid, millega inimesed saaksid tasuta sõita. Põhjus on lihtne: suurem osa Saaremaa töökohtadest on Kuressaares. Kuna paljud neist ei ole kõige kõrgemalt tasustatud, siis kaugemalt kui 10–20 km ei ole mõtet tööl käia ja nii ongi inimesed töötud.

Kui bussisõit ei maksaks midagi, saaks me tööhõivet kõvasti tõsta. Üle omavalitsuspiiride seda aga teha ei saaks. Omavalitsustel tuleks ühiselt kõigest 20 eurot inimese kohta juurde maksta ja bussiliiklus oleks meil sõitjate jaoks tasuta.

Lennuliikluses on paranemismärke olnud – nüüd saab vähemalt igal tööpäeval ja ka pühapäeval pealinna ja tagasi lennata. Halb on aga see, et 18-kohaline lennuk ei ole piisav. Turismigrupid tulla ei saa, pagasit nende lennukitega saata sisuliselt samuti mitte. Kui praegu kehtiv leping Aviesiga lõppeb, siis mina küll soovin, et vaataksime asja perspektiivis, mitte ainult kulude seisukohast, et leida nii palju raha, et saaks suurema lennuki Saaremaa vahet käima.

Rahvusvaheline lennuliiklus on kommertsettevõtlus, riigil või omavalitsustel pole selle subsideerimiseks jõudu. Oleks aga tore, kui meilt saaks lennata Stockholmi, Helsingisse, ka Gotlandile. Mõeldes vene turistide peale, siis loodan väga, et tuleb päev, mil saame mingi lennuki lendama Peterburi vahet. See oleks turismitööstusele ja ettevõtjatele meeletu boonus.

Varasematel aastatel olen pooldanud silda mandri ja Muhu vahel. Praegune laevaliikluse tase on aga nii hea, et silla poolt-argumendid on minu jaoks kahanenud. Tähtis on, et laevad liiguksid ja teenus oleks vähemalt sama hea kui praegu, ükskõik kes neid laevu ehitab ja opereerib.
***
Keskerakonna kandidaat Saarte Hääle küsimustele ei vastanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 697 korda, sh täna 1)