Keskkonnaamet üritab päästa Kesselaidu kinnikasvamisest (1)

Kesselaiu maastikukaitseala värskelt koostatud kaitsekorralduskava 2015–2024 näeb saarel ette ulatuslikku pärandkoosluste taastamist, et päästa Väinamere vanim laid üha jõulisemalt ähvardavast kinnikasvamisest.

Kaitsekorralduskava koostamist koordineerinud keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees ütles, et looduskaitse vaatevinklist on Kesselaiul kõige olulisem poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine.

Ligemale 180 ha suuruse pindalaga Kesselaiul on kavas taastada ja hooldada 38 ha loopealseid ja 22,6 ha kadastikke ning hooldada kokku 40 hektarit aruniite, puisniite ja rannaniite. Kokku lähevad taastamis- ja hooldamistööd 2024. aastani maksma ligi 160 000 eurot.

Kesselaiu majaomanik Indrek Allmann ütles, et pärandkoosluste hooldamine on igati teretulnud. “Kesselaiu põhiline häda on praegu see, et saar metsistub tohutu kiirusega ja looduslik mitmekesisus asendub sõna otseses mõttes padrikuga, kus on tormimurd ja puud risti-rästi,” rääkis Allmann. “Saar muutub läbipääsmatuks ja see on tõsine probleem,” lisas ta.

Allmanni sõnul on ta talguliste ja töömeeste abiga üritanud oma maid kadakavõsast puhastada, aga lõppu sellel tööl ei paista. “Tervet saart enam päästa ei õnnestu, osa sellest jääbki läbipääsmatuks ja kadastik asendub sõltuvalt saare piirkonnast kuuskede või mändidega,” tõdes saareelanik. Ta lisas, et näiteks soomlased kasutavad poollooduslike maastike säilitamiseks kohati kõige radikaalsemat varianti ja panevad väikelaidudele tule otsa, et maastikku avatuna hoida.

Keskkonnaameti päästeplaan näeb ette tuua saarele maid hooldama umbes 100 lammast ja 20 veist. Loodetavasti jõuab Kesselaiule ka rahvusvaheline alvarite taastamise projekt, mis on väikesaare abikõlbulikuks tunnistanud. Praegu on saarel üle 20 veise, mis kuuluvad saarevaht Urmas Vatterile, ja suviti MTÜ Muhu Maalammas oma 15 lambaga.

Silmapaistev roll on koosluste hooldamisel karjaväravatel ja aedadel, mida tahetakse Kesselaiule ajapikku rajada lausa 9 km jagu ja mille ehitamiseks näeb kaitsekorralduskava ette 30 000 eurot.

Kuna praegu saarel olevad loomad eelistavad toituda rannas, on oluline rajada edaspidi aiad ja väravad loomkoormuse suunamiseks sisemaale. Püsiaedade kõrval on vaja soetada ka kiiresti teisaldatavaid elektrikarjuseid, mis võimaldab karjatada turvaliselt ja koormusi operatiivselt muuta ning rakendada kopliviisilist karjatamist.

Et loopealsete biomass varieerub sõltuvalt aasta ilmastikust väga tugevalt ning väga õhukese mullakihiga loopealne ei sobi raske liha- ega piimakarja pidamiseks, tuleb karjatada põlistõugu veiseid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 368 korda, sh täna 1)