Kas kaitseme keskkonda või tuuleärimeeste kasumit? (20)

Suurte elektrituulikute Saaremaal keelustamise arutelusse sekkunud Kalle Laanet (“Las laastud lendavad?”, SH, 23.01) on diskussiooni toonud paar huvitavat mõttekäiku. Minu arvates lähtuvad need kahjuks aga asjast huvitatud ärimeeste käibele toodud pooltõdedest ning on seega eksitavad.

Kõigepealt, elektrituulikute olemasolust Saaremaal ei muutu Eestis õhk puhtamaks. Ühtki kühvlitäit põlevkivi ei jäeta Ida-Virumaal seepärast ahju viskamata, et Mändjala supelranna, Nasva ja Salme lähedal vehklevad hullunud semaforid.

Praegune tuuleenergia äri rajaneb mitte keskkonnasõbraliku ja puhta tehnoloogia põhimõtetel, vaid riigi poolt tuulikuärimeestele kehtestatud soodustustel. Saarlaste kodusid valgustab ja soojendab edaspidigi Narva elektrijaamades toodetud energia, kuid elektriarves sisalduvate lisatasudena maksavad tarbijad kinni ka tuulikumeeste kasumi. Ning saavad kauba peale rikutud loodusvaate ja vibreeriva õhkkonna.

Teiseks. Minu ettepanek on asendada loodust risustavad hiigeltuulegeneraatorid väikeste talu- ja külakogukonnakesksete lahendustega, mis suurendavad energiatootmise hajutatust, parandades sellega riigi energiajulgeolekut ka tegelikult.
Sellised tuule- ja päikseenergial töötavad kombineeritud lahendused on olemas, riik peab alustama nende juurutamise soodustamist. Veelgi tähtsam, riigi dotatsioon läheks sellisel juhul Saaremaa maainimestele, aga mitte paarile ärimehele ja Skandinaavia pankadele nagu praegu.

Kolmandaks ei lohuta meid kuidagi väide, et uusi tuulikuid Saaremaale rohkem ei tule, kuna ülekandeliinide mahud on täis. Miks siis vennad Muhus ihu ja hinge eest tõmblevad? Soovivad nad Muhumaale lihtsalt seisvate tuulikute alleed luua, tervituseks viimastele saarlastele, kes ikka veel tahavad koju tulla!? Ju neil on mingi salaplaan, sest sellist investeeringut ei tee ükski pank ilma garantiideta.

Neljandaks. Saaremaale 1500 töötajaga tuulikutehase loomine on asjatundmatu udujutt. Normaalne investor ei raja tootmist kunagi piirkonda, kus on tööjõudu vähem kui tulevases tehases töökohti. Tänapäeval viiakse tootmine sinna, kus on töötajad, mitte ei veeta töölisi rongidega tootmiskohta. Ja sellise monofunktsionaalse tehase loomine oleks riskantne, meenutame Haapsalu PKC juhtumit.

Saaremaale sobib hästi väiketootmine, nagu paadiehitus, aga ka kohalikul toorainel põhinevad puidu ja põllumajandusega seotud tootmised. Ja kindlasti on meie jätkusuutlikem majandusharu just külastusmajandus, mitte aga turiste tõrjuvate suurte elektrituulikute püstitamine.

Tõnis Palts
Isamaa ja Res Publica Liit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 665 korda, sh täna 1)