Hinnatõus tõi taaramöllu (1)

JÄRJEKORRAS: Taivo Tänav otsustas sarnaselt paljude teistega oodata taara tagastamisega veebruarini. Foto: Tambet Allik

JÄRJEKORRAS: Taivo Tänav otsustas sarnaselt paljude teistega oodata taara tagastamisega veebruarini. Foto: Tambet Allik

Panditaara hinnatõusu tõttu tagastati Kuressaares Moya OÜ taaraautomaatidesse 1. veebruaril pea kümme korda enam pakendeid kui jaanuari viimasel päeval.

1. veebruarist ühtlustus ja ühtlasi ka tõusis panditaara hind. Olenemata pudeli suurusest maksab nii plast-, klaas- kui ka plekktaara varasema nelja ja kaheksa sendi asemel 10 senti.

Moya OÜ tegevjuht Tarmo Koreinik ütles Saarte Häälele, et 31. jaanuaril võtsid Moya OÜ opereeritavad viis taaramasinat Kuressaare kauplustes vastu kokku 1596 pandipakendit. 1. veebruaril tagastati samadesse taaramasinatesse aga 14 954 pandipakendit.

“Kahe päeva tagastus erines sisuliselt kümme korda,” kommenteeris Koreinik.

Eile kella kolme ajal päeval Kuressaare tagastuspunktides suuremat tunglemist polnud. Enim oli inimesi Auriga kaubanduskeskuse ja August Kitzbergi tänava taaraautomaatide juures.

Auriga keskuse taara tagastuspunkti järjekorras ootav Taivo Tänav ütles Saarte Häälele, et taarat tagastab ta üldiselt paar korda aastas. Seekordsel käigul pidas ta sarnaselt paljude teistega silmas ka kuupäeva. “Detsembris, kui see teade tuli, siis mõtlesin, et ootan ära,” lausus Tänav, viidates, et ootas taara toomisega veebruarini.

Tarmo Koreiniku sõnul langes pakendite tagastus detsembri keskpaigast, mil levis info võimalikust tagatisraha suurenemisest 2015. aasta alguses.

“14. jaanuaril, kui asi ametlikuks sai, peatus tagastus järsult. Meie statistikale tuginedes tagastati viimase kahe nädala jooksul Kuressaares keskmisest 50% vähem pakendeid kui tavapäraselt,” märkis Koreinik.

Eesti Pandipakend OÜ juhatuse esimees Rauno Raal tõi samuti välja, et kauplustelt saadud esmaste kokkuvõtete kohaselt vähenes pandipakendi tagastus 2015. aasta jaanuaris võrdluses 2014. aasta jaanuariga umbes 30–40%.

“Ilmselgelt on ka näha, et nii-öelda kinnihoidmine toimus valdavalt maapiirkondades tervikuna. Siin ei saa eraldi maakondi välja tuua, suurlinnades oli “kinnihoidmine” marginaalsem,“ lisas Raal.

1. veebruari kohta märkis Raal, et tagastuspunktides oli tõesti intensiivne päev, mis halva ilma tõttu jäi siiski mõistuse piiridesse. “See oli võrreldav tavapärase tipphooaja ehk suvise tagastuspäevaga,” tõi Raal võrdluseks.

“Soovitame siiski säilitada rahulikku meelt ja mõistvat suhtumist nii kaastagastajate kui ka kaupluse töötajate suhtes, kes oma tagastuspunkte haldavad. Ei soovita ka nüüd kohe veebruari esimestel päevadel minna “tormijooksuga” tagastuspunkte vallutama,” rääkis Raal, soovitades taarat tagastama minna veebruari teises pooles, mil suurem tunglus on möödas.

Samuti andis ta nõu vältida taara tagastamise tippaegu, milleks on tema sõnul laupäevad, pühapäevad, esmaspäeva hommikud ja ka tööpäevad ajavahemikus kl 17–20. “Sest on ilmne, et pakendite “kinnihoidmise” tõttu saavad tagastuspunktid nüüd ülitugeva koormuse ja tekib tihedamalt n-ö rikkeid, mis tegelikult tähendavad 90% ulatuses taaraautomaadi kogumismahutite täitumist,” selgitas Rauno Raal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 121 korda, sh täna 1)