Tulumaksu laekus terve miljoni euro võrra enam (2)

PrintKui 2013. aastal laekus Saare maakonna omavalitsuste peale kokku ligi 18 miljonit eurot, siis mulluse aasta arvestuses jäi kogulaekumises vaid pisut puudu 19 miljonist eurost.

Aasta kokkuvõttes ei jäänud ükski maakonna kohalikest omavalitsustest laekumisega miinusesse. Suurim laekumine oli Kuressaarel. Tunamullu laekus linnale 7,77 miljonit eurot tulumaksuraha, mullu aga 8,19 miljonit eurot.

Mõningane positiivne üllataja oli Muhu vald, kelle laekumine ületas seekord esmakordselt miljoni piiri. “Muhu tulumaksu laekumine oli 2014. aastal tõesti esmakordselt üle miljoni euro. Täpsemalt 1 073 298 ja seda on 89 368 eurot rohkem kui 2013. aasta tulumaksu tegelik laekumine,” kinnitas Muhu vallavanem Raido Liitmäe.

Vallavanem nentis, et eelmise aasta eelarvet koostades plaanisid nad tulumaksu kasvu umbes 7,6% enam võrreldes 2013. aasta tegeliku laekumisega. Tegelikult laekus aga tulumaksu rohkem pisut üle 9 protsendi, see on umbes 1,4% ehk 15 000 eurot rohkem eelarves arvestatuga.

Rõõm tulumaksu hea laekumise üle pole aga päris plekitu. “Loomulikult teeb stabiilne tulubaas heameelt ja loob kindluse, aga teisalt on riigi jagatava tasandusfondi valem selline, et hea laekumine saab kohe ka “karistatud”,” rääkis Liitmäe.

Nii on tema sõnutsi Muhu tasandusfondi praeguste andmete põhjal kärbitud pea 45 000 euro võrra. Kui 2014. aastal oli see 66 444 eurot, siis 2015. aastal 21 600 eurot. Liitmäe selgitas, et kui põhitegevuse tulubaas väheneb, siis tuleb korrektuure teha ka eelarve kulupoolel.”Seda enam, et nii head tulumaksu kasvu järgnevaks aastaks kindlasti ei julge prognoosida, eelarve projektis on praegu arvestatud tulumaksu laekumise 5-protsendilise kasvuga.”

Selleks aastaks on neil suuremate investeeringutena planeeritud Muhu noortekeskuse ehitus, Liiva–Piiri kergliiklustee rajamine, lasteaia söögisaali remont ja teede mustkate.

“Karistamise” teemat mainis ka Salme vallavanem Kalmer Poopuu. Salme vallalgi läks mullu hästi, sest tulumaksuraha laekus umbes 71 000 eurot enam, kokku seega 814 000 eurot. “Ka Salme vald on selles seisus, et tasandusfondist ei saa me sel aastal mitte sentigi juurde. See tähendab, et tuleme ise oma tuludega toime,” märkis Poopuu.

Tema sõnutsi on neil lihtsalt väga head maksumaksjad. “On palju inimesi, kes on pidanud vajalikuks jääda meie registrisse. Selge on see, et paljud teenivad leiba mandril, kus on suuremad palgad, makse maksavad nad aga meile ja see võib olla üks hea laekumise põhjustest.”

Praegu jäetakse raha investeeringuteks. On mitmed projektid, kus oleks omafinantseeringut tarvis, nt kergliiklustee, soojatorustikud, uus pumpla.

Orissaare vallale laekus võrreldes üle-eelmise aastaga tulumaksu 60 000 eurot rohkem. Aastaplaanist jäi Orissaare vald vallavanem Vello Runthali sõnutsi küll 2000 euroga miinusesse, ent kogulaekumise 983 000 eurot juures ei ole see nii suur summa. “Aasta keskel oli minul natuke mure küll, kas tulumaksu ikka laekub, sest suvel pandi meil kinni Enerpointi tehas,” tunnistas Runthal.

Ent vaadates tulumaksu laekumist, ei saa Orissaare vallavanema sõnul kurta. Ehkki alati võiks ju paremini. Runthal kinnitas, et nende ettevõtjad, nii Orissaares kui ka väljaspool valda, on tublid. “Palju laekub tulumaksu ka mandri firmadelt, kus meie inimesed tööl käivad,” lisas ta. Tänavuse aasta suurim investeering on Orissaare valla jaoks kindlasti koolimaja uuendamine.

Torgu vallavanem Tiit Põld aga avaldas oma valla maksumaksjatele lihtsalt suurt tänu. “Vallavanemana on mul õnne olnud. Kõigil viiel aastal on tulumaksulaekumine järjest suurenenud ja elanike arv on samal ajal olnud praktiliselt ühesuurune,” nentis ta. “Meil on palju teha aga tänan veelkord ettevõtjaid ja tööandjaid-ilma nendeta poleks midagi teha.”


Ruhnul märkimisväärne saavutus

Ruhnu valla laekumised olid vallavanem Jaan Urveti sõnul planeeritust ligi 22% suuremad. See on tema sõnutsi väikese saarvalla jaoks märkimisväärne saavutus. Põhjuseid pole tema sõnul raske aimata: suurenesid vallaelanike töötasud ja kasvas ka maksumaksjate arv. „Nüüd saame tegeleda ka nende objektidega, mille ehitust või remonti on ikka edasi lükatud,“ kinnitas ta. Päevakorral on munitsipaalpindade remont ja alustatud ning planeeritavate projektide omaosaluse finantseerimine. Konkreetsetest objektidest-projektidest on veel vara rääkida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 530 korda, sh täna 1)