Et elu maal ei hääbuks (24)

Seekord andsime Saare maakonnast riigikokku kandideerivatele inimestel sõna maaelu tuleviku teemadel.
1. Kuidas pidurdada tõmbekeskusest kaugele jäävate kohtade ääremaastumist?
2. Kuidas tuua maale ettevõtlust ning parandada arstiabi ja eluliselt vajalike teenuste kättesaadavust?

Enn Meri
Eesti Vabaerakond:

1. Parandada väikeettevõtluskonna tingimusi. Minu arusaamise järgi ei ole võib-olla suurim probleem üldine maksukoormus, vaid pigem ülepingutatud aruandlus ja mõnikord ka keskkonnanõudmised.

2. Arvan, et Vabaerakonna kahetasemeline omavalitsusidee võiks olla üks variant, kus vanade valdade keskustesse jäävad vajalikud põhifunktsioonid (näiteks sotsiaalsed), aga tõmbekeskustesse (Saaremaal siis Kuressaares) tulevad planeerimine, hariduse organiseerimine, ühistransport jne. Maavalitsuse asemel oleks maakonna omavalitsus, mille valivad kohalikud valijad.

Kairi Uustulnd
Reformierakond:

1. Inimesed liiguvad üldjuhul sinna, kus on töö, ja linnastumine on praeguses maailmas täiesti loomulik protsess. Samas armastavad eestlased privaatsust, oma juuri ja kaunist loodust. Mõnikümmend kilomeetrit kaugemal tööl käia ei ole enamasti probleem, kui kodukant armas on. Kui leidub eestvedajaid, kelle töö tulemusel on kohalik kultuurielu aktiivne, siis on inimeste silmis sära ja kodukant hinnatud. Minu viimaste nädalate külastustest tulevad esimesena meelde näiteks Lümanda ja Salme. Lümandast on saanud väga atraktiivne koht elamiseks – seda räägivad inimesed üle Saaremaa. Kultuurimaja saali kasutatakse tihedasti ja saalist väljunud kohalikud olid rõõmsameelsed särasilmad. Seda võin oma kogemusest kinnitada. Tunnustus ilmselt ka kohalikele vallajuhtidele.

2. Leian, et riik peaks lihtsustama tootmistingimuste nõudeid väiketootmise edendamiseks. Kui kohalikku ettevõtlust takistab näiteks side- või teevõrgu puudumine, siis selle probleemi lahendamisel peaksid osalema nii riik, kohalik omavalitsus kui ka ettevõte. Selle jaoks on Reformierakonna programmis ka nn viimase kilomeetri toetuse ettepanek.
Ei maksa unustada, et ettevõtteid loovad ikkagi inimesed. Kui kohalike elanike seas on ettevõtlikke inimesi, tuleb neid toetada. Vajadusel tarvilikke inimesi ja investeeringuid kohapeale meelitada – see tähendab ka vallajuhtide jaoks süsteemset suhtlemist ja võimaluste otsimist.
Arstiabi osas arvan, et piirkonna perearstid peaksid inimesi vastu võtma kindlatel päevadel rotatsiooniga mitmes (valla)keskuses. Võimalusel ka pereõde. Eriarstid jäävad ikka suurematesse keskustesse, et koondada vajalik tehnika ja ressursid.

Veeve Kaasik
Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Ääremaastumine on seotud inimeste lahkumisega. Mida vähem inimesi, seda vähem on neid, kes kohapeal teenuseid tarbivad, ja nii kaovad ka pakutavad teenused. Inimesed ei lahku aga sealt mitte lähimasse linna, vaid pigem pealinna või välismaale.
Esmalt tuleb vaadelda maakonnakeskust kui kohaliku arengu tugipunkti. Kui seal on tasemel teenused, siis see toetab ka kaugele jäävaid alasid. Maakonnakeskus (maakonnalinn koos tagamaaga) peab pakkuma täispaketti teenuseid, kõrgtasemel haridust ja lisavõimalusi uute ettevõtete ja töökohtade loomiseks (äriteenused, koolitus, inkubaatorid, tootmisalad jms).

2. Me taastame riigi maakondlike investeeringute programmi. Selleks anname kindla osa valdkondlikest investeeringuvahenditest otsustamiseks maakonna tasandil. Samuti toome riigi töökohti suurtest keskustest välja maakonnalinnadesse. Toetame väljaspool perearstikeskusi tegutsevate perearstipraksiste püsimist. Suurendame asukohast ja õepunktide arvust tulenevat perearstide lisarahastamist.
Kui gümnaasiumiharidus koondub maakonnakeskusse, siis põhikoolid peavad piirkondades püsima ja koolide rahastamisel arvestame ka regioonide eripäraga. Väga oluline on, et inimesed saaksid lihtsalt liikuda töö- ja elukoha ning teenuskeskuste vahel. See võimaldab elada maal ja töötada või õppida linnas. Selleks käivitame targa transpordisüsteemi, kus saab paindlikult arvestada inimeste vajadustega ja mis sisaldab ka tellimusreise kaugematesse küladesse.

Tugevdame ettevõtluse tugisüsteeme maakonnakeskustes. Ühendame maavalitsuste, omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste, regionaalsete kolledžite, kutsehariduskeskuste ja Leader-tegevuskeskuste jõupingutuse tõhusaks süsteemiks. Kaasame ülikoolide regionaalsed kolledžid regionaalse arengu ja kohaliku ettevõtluse arendustöösse. Paneme ka kohalikele omavalitsustele ülesandeks ettevõtluskeskkonna arendamise. Eraldame selleks vajalikud vahendid sihtotstarbelisena riigieelarvest. Käivitame välismaal töötavatele eestimaalastele ja siinsetele töötajate puuduses ettevõtetele suunatud programmi, et leida võimalusi spetsialistide naasmiseks.
Soodustame maapiirkondade ettevõtete liitumist elektrivõrguga. Selleks katame osaliselt liitumistasud ettevõtetele, kes loovad töökohti väljaspool suuremaid keskusi. Tagame ettevõtluse arenguks vajaliku riigimaa eraldamise kohalikule omavalitsusele.
Kaido Kaasik
Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Inimese peamine motivatsioon elukoha valikul on võimalus ennast teostada, mis tähendab talle sobiva elukutse leidmist, väärikat töötasu ja läheduses vajalike teenuste olemasolu. Maapiirkondade ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks tuleb toetada meile oluliste majandusharude vahelist koostööd, innovatsiooni ja uute ettevõtete loomist. Oleme koostanud maakonna uue strateegia, kus põhiline rõhk on just tööhõivel. Järjest enam teeme meile perspektiivsetes valdkondades koostööd ülikoolidega. Olulised on seega töökohad nii keskuste lähedal kui ka kaugemates piirkondades.

Ääremaastumise pidurdamisel on üks olulisi tegureid tugeva tõmbekeskuse olemasolu, milleks meil on Kuressaare linn, ning see, et maaelanikele tagataks juurdepääs sealsele haridusele, teenustele ja töökohtadele.
Ääremaastumist soodustab ka liigne tsentraliseerimine, kui ametiasutuste töökohad viiakse piirkonnast välja. Selle asemel tuleb võimalusel osa ametiasutuste tööd tuua Tallinnast välja piirkonna keskustesse.

2. Saare maakonnas on ettevõtluse ja ettevõtlikkuse jaoks võtmesõnad inimeste endi oskus näha võimalusi, olla ettevõtlik, suhelda, kaasata, õppida ja osata oma oskusi müüa. Selleks, et neid võimalusi üles leida ja häid ideid teostada, on maakonnas olemas ettevõtlust toetavad organisatsioonid – Saarte koostöökogu, Saaremaa arenduskeskus ja Saarte kalanduspiirkond. Kõik nad tegelevad nõustamisega ja jagavad erinevate meetmete kaudu vahendeid, mis toetavad ettevõtluse arengut maapiirkondades. Praegu koostatakse uusi strateegiaid ja kõigil ettevõtlikel inimestel on võimalus kaasa rääkida, millised valdkonnad on meile olulised ja mis annavad äraelamiseks piisavalt sissetulekut. Olulisim märksõna on spetsialiseerumine konkreetsematele valdkondadele, milles meil on konkurentsieelised teiste piirkondade ees.

Selleks, et parandada arstiabi ja eluliselt vajalike teenuste kättesaadavust, tuleb omavalitsustel teha koostööd perearstikeskuste rajamisel maakonda ja pakkuda rohkem ühiseid teenuseid.
Ühiste asutuste kaudu saavad omavalitsused pakkuda üheskoos teenuseid, mis on piirkonnale olulised ja loovad inimestele turvalisema elukeskkonna. Ühiste asutuste loomist peab toetama hea transpordiühendus, mis annab inimestele kindluse, et nad saavad kvaliteetsel tasemel avalikke teenuseid, olenemata sellest, millises omavalitsuse nad elavad.
Neid probleeme oleks kindlasti lihtsam lahendada, kui meil oleks üks omavalitsus.

Harald Tõru
Keskerakond:

1. Üha olulisem on see, kui aktiivsed on külakogukonnad ja milline on seal ühtsustunne ning kuidas me suudame noori veenda kodukohta elama jääma. Väga tähtis on seejuures töökohtade, koolide, lasteaedade olemasolu, ühis-
transpordi korraldus ja teiste eluks vajalike teenuste kättesaadavus.
Pidades silmas elanikkonna vananemist, muutub järjest olulisemaks erinevate sotsiaalteenuste ja arstiabi kättesaadavus ning selle kiirus. Kohapealse kultuurielu eestvedajad peavad olema korralikult tasustatud, sest ainult missioonitundele pikalt lootma jääda ei saa.

2. Maal elavaid inimesi, kes praegu arendavad ja edendavad kohapeal ettevõtlust ning pakuvad inimestele tööd, ei tohi lämmatada üha suureneva bürokraatiaga ja erinevate normidega. See sunnib neid tihtipeale oma tegevust lõpetama ega innusta mingilgi moel noori sellega alustama.
Teenuste kättesaadavuse parandamiseks võiks mõelda lisaks juba praegu toimivale kauplusauto ja juuksuribussi teenusele ka näiteks perearstibussi teenuse käivitamisele, et ka kaugemate piirkondade inimesed pääseksid teatud kindlatel päevadel perearsti jutule ja bussis võiksid olla müügil ka olulisemad käsimüügiravimid. Vanemate inimeste arstilkäik piirdub ju tihtipeale kümne minutiga, aga praegu kulub neil arsti juures käimiseks sageli terve päev.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 874 korda, sh täna 1)