Lammaste tõuaretus läks uue aretusühingu kätte (1)

Möödunud aasta lõpus loodud uus aretusorganisatsioon MTÜ Eesti Tõulammaste Aretusühing sai riigilt tunnustuse aretustöö ja jõudluskontrolli läbiviimiseks.

Vastavalt veterinaar- ja toiduameti peadirektori otsusele peab alates jaanuarist eesti tumedapealise lambatõu ja eesti valgepealise lambatõu tõuraamatut ja viib läbi jõudluskontrolli Eesti lambakasvatajate seltsi asemel Eesti tõulammaste aretusühing. Esmaspäeval väljastatud tegevusluba kehtib 2021. aastani. Eesti tõulammaste aretusühingu juhatuse liige Rein Mirka ütles, et kõik lambakasvatajad, kes soovivad teha jõudluskontrolli, tegeleda aretusega või osta head tõumaterjali, peaksid edaspidi pöörduma aretusühingu poole.

Viimased neli aastat Eesti lambatõugude aretusprogrammi läbi viinud Eesti lambakasvatajate selts ei saanud VTA-lt luba aretusprogrammiga edasi tegeleda. VTA hinnangul pole Eesti lambakasvatajate seltsi esitatud uus aretusprogramm kooskõlas aretuse üldpõhimõtetega ega taga eesti tumedapealise ja valgepealise tõu jätkusuutlikkust.

Seoses eelseisva lambakasvatajate ümarlauaga on uus aretusorganisatsioon lambakasvatajate probleemid juba ka laiemalt vaagida võtnud. Nii leiab aretusühing, et riik peaks jätkama utetoetuse maksmist. 2013. aastani makstud utetoetuse abil on Eestis ületalve peetavate lammaste arv kasvanud 20 000-lt praeguseks 90 000 lambani, kuigi viimasel kahel aastal on märgata seisakut. Kuna ekspordivõimalused on laienenud, oleks tarvis veelgi tõsta kvaliteetsete lihalammaste arvukust. Sama on olukord lambavillaga, mille eksport on praegu peatunud villa vähesuse tõttu.

Aretusühingu hinnangul vajab Eesti lambakasvatus jätkuvalt riigipoolset tuge, paraku on otsetoetusi kavandatud vaid lambakarjadele, kus on 10-100 utte. Piirangutest ajendatuna on loomakasvatajad, kes seni paaritasid sügisel ligilähedaselt 100 utte ja jätsid 10–20% utt-talledest järelkasvuks, nüüd huvitatud põhikarja vähendamisest.

Rein Mirka sõnul võtavad nad ümarlaual teemaks ka lambasabade lõikamise. Lambasabade lõikamine on Eestis loomakaitse seadusega keelatud, ehkki mitmes EL-i liikmesriigis on see lubatud. Paraku on eesti valgepealisele ja eesti tumedapealisele lambale iseloomulik pikk ja ohtralt villaga kaetud saba takistuseks paaritamisel. Saba külge koguneb väljaheiteid, mis omakorda soodustab infektsiooni ja parasiitide arengut.

Muret teeb lambakasvatajatele ka lammaste siseparasiitide tõrjeks vajalike ravimite kättesaadavus. Sageli ei ole soovitud ravimit Eestis üldse saada. Lisaks on nende ravimite toimeained aastaid samad, mis tekitab parasiitide resistentsust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 468 korda, sh täna 1)