Abulast pärit teadlast meenutatakse täna Tartus (1)

VÄÄRAMATU AUTORITEET: Abner Uustal oli populaarne nii tudengite seas kui ka ülikoolis tervikuna. Tol ajal saavutasid seda vähesed õppejõud. Foto: erakogu

VÄÄRAMATU AUTORITEET: Abner Uustal oli populaarne nii tudengite seas kui ka ülikoolis tervikuna. Tol ajal saavutasid seda vähesed õppejõud. Foto: erakogu

Täna pärastlõunal toimub Tartu ülikooli õigusteaduskonnas mälestuskoosolek omaaegse rahvusvahelise õiguse professori ja dekaani, Kihelkonna vallas Abula külas sündinud Abner Uustali (1915–1985) sajanda sünniaastapäeva tähistamiseks.

Ettekannetega esinevad professorid Lauri Mälksoo (“Abner Uustal ja tema aeg”) ja Heiki Lindpere (“Abner Uustal teadlase ja õpetajana”). Kuna professor Uustal oli hinnatud mereõiguse spetsialist, siis räägitakse tänaselgi koosolekul mereõigusest. Ettekande teeb doktorant Alexander Lott.

Õigusteadlase ja ajaloolase Peeter Järvelaiu sõnul oli Abner Uustalil palju sõpru. keda ta ise väga hindas. “Kuid sügaval südames oli tal veel kaks armastust – tema kodusaar ja Tartu ülikool,” sõnas Peeter Järvelaid.

Kümme aastat tagasi avati Abula külas Abner Uustali sünnikodus tunnustatud teadlase auks mälestustahvel. “Praegu selles majas kahjuks kedagi enam ei ela. Oleme aga uhked, et meie külast lihtsast talutarest on niisugune mees võrsunud.

Meremehena oli kodukandis kuulus ka Abner Uustali isa, kes sõitis tüürimehena välismaa laevadel,” rääkis Abula küla elanik Raivo Kauber.

Kuressaare jahisadama kapten Oskar Jõgi meenutab Abner Uustalit sügava tänutundega. “Tema oli Tartu ülikoolis minu kursusetöö juhendaja. Sel ajal oli ta ülikoolis ainuke mees, kes tegeles mereõigusega rahvusvahelisel tasemel. Minagi spetsialiseerusin mereõigusele. Ta oli mulle nagu isa eest,” meenutas Oskar Jõgi oma õppejõudu.

Kuna ka Abneri isa oli meremees ja Oskar Jõgi kündis enne juuraõpinguid aastaid merd, läksid meeste jutud mereteemadel üsnagi pikaks. Pealegi said kaks ühiste huvidega saarlast kodusaarest mõtteid vahetada.

Staažika merendustegelase Oskar Jõgi hinnangul oli Abner Uustal suurte teadmistega rahulik, aga samas ka nõudlik õppejõud, keda tudengid ja kaasõppejõud austasid.

Vahetult enne Abner Uustali 70. sünnipäeva, 30 aastat tagasi, küsitles õigusteadlast raadioajakirjanik Lembit Lauri. Saade “Kirjutamata memuaarid”, mis oli eetris 20. jaanuaril 1985. aastal, on internetis järelkuulatav.

Saates annab väärikasse ikka jõudnud õigusteaduse doktor ilmeka pildi oma lapsepõlvekodust, õpingutest Pidula ja Mustjala algkoolis ning Saaremaa ühisgümnaasiumis. Kuulaja saab teada, miks Uustal ülikooli õigusteadust õppima läks, kuidas õnnestus tal pärast ülikooli lõpetamist võita konkurss, et saada tööd väliskaubanduse komitees jne.

“Isa oli meremees, kaugsõidutüürimees, keda seitsmeaastaselt esmakordselt nägin. Jõulu esimese püha hommikul sõitsid kaks hobust õue. Tuli maha üks võõras mees. Ema läks vastu ja ütles, et isa tuli. Ta tõi mulle kompvekikoti, mis oli minuga ühepikkune,” meenutab Abner Uustal saates.

Tallinna ülikooli õigusakadeemia õppejõud, Tallinna saarlaste ühenduse juht Kalle Liiv iseloomustas omaaegset Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaani kui mahlaka sõnavalikuga õppejõudu, kellest kiirgas ääretut headust. “Professor Abner Uustal oli 70–80-ndail aastail õigusteaduskonna koloriitsemaid õppejõude. Üldteada oli seegi, et saarlasi ta hoidis,” ütles Liiv.

Ülikooli cum laude lõpetanud Abner Uustal puutus väliskaubandusega esmakordselt kokku kodukülas. “Inglastel oli väike saeveski. Töötasin seal kantseleis. Saeveski saatis igal aastal mitukümmend laevalaadungit laudu Inglismaale. Sellega seoses oli vaja teostada väliskaubanduse operatsioone,” rääkis Abner oma esimestest kogemustest väliskaubanduse alal.

Professor Peeter Järvelaiu hinnangul õpetas Abner Uustal omaaegse bürokraatia totrustele vaatama ehtsa saare huumoriga ja noori inimesi eluraskustega hakkama saama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 284 korda, sh täna 1)