Saarlane Anu Pink kuulutati Järvamaa kultuuripärliks

Saaremaalt pärit hinnatud käsitöömeister Anu Pink pälvis Järvamaa kultuuripärli tiitli.

“Tunnustus on alati meeldiv ja näitab, et sinu tööd on kellelegi vaja, seda on märgatud,” ütles Anu Pink, lisades, et laiemalt näeb ta selles tunnustust käelise pärandi uurimisele ja edasikandmisele üldse. “Eriti soe tunne on, et kodumaakond on märganud tööd, mis pole otseselt seotud Järvamaaga,” tähendas ta.

Pingi sõnul on tal hea meel, et järjest enam tahetakse käsitööd seostada rahvakunstiga. Eestis on palju inimesi, keda huvitab just vanade kinnaste-sukkade koopiate kudumine.

“Käsitööõpetaja kõige suurem rõõm on, kui näed, et midagi tehakse tõelise õhinaga. Siis võib loota, et isetegemise soov säilib,” märkis Anu Pink, kelle 25 aastat kestnud töö kooli käsitööõpetajana katkes neli aastat tagasi kooli sulgemise tõttu. Seejärel nägi ta selles aga uut võimalust pühendada end täielikult käsitöö uurimisele ja käsitööraamatute koostamisele.

Samal aastal avati ka Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias uus, pärandtehnoloogia eriala. Anu Pink on pärandtehnoloogia esimese lennu magister ja õpetab silmuskudumise eriala. Tartu ülikooli juures õpetab ta aga erinevatele gruppidele üle Eesti rahvarõivaste juurde kuuluvate esemete kudumist. Praegu nõustab ta kudumise osas ka tublisid Saare naisi, kes endale rahvarõivaid teevad.

Anu põhitöö on Saara kirjastuses, kus ta toimetab käsitöötrükiseid ja samal ajal koostab Eesti silmuskudumise raamatu teist osa. Viimase tarvis sõidab ta pea iga nädal mõnda muuseumisse vanu kudumeid uurima, uurides ja õpetades silmuskudumise ajalugu ja tehnoloogiat üle Eesti.

“Näen, et käsitöö kui hobi on endiselt populaarne, kuigi eesmärgid, miks see inimesi köidab, on muutunud,” mõtiskles tunnustatud käsitöömeister, lisades, et kindlasti on kahanenud nn vajaduspõhise käsitöö tegemine. Pigem näevad inimesed selles võimalust loominguliseks eneseteostuseks, naudivad rõõmu oma kätega tehtud asjadest ja tajuvad, et näiteks kudumine on teatavat liiki meditatiivne tegevus. “Käsitöö juurde võivad inimesed sattuda väga erinevas vanuses. On neid, kel tekib sügavam huvi mõne sellise hobi vastu siis, kui sünnivad lapsed, või siis alles pensionile jäädes.”

Anu Pink on koostanud umbes kümme raamatut, mitu neist kirjutatud kellegagi kahasse. Umbes sama palju on käsitööraamatuid, mille sünni juures on ta olnud projektijuhi-toimetajana.

Küsimusele, kui tihti ta Saaremaale satub, vastas Anu, et Saaremaal on kaks kohta, kus ta end eriti koduselt tunneb: tema lapsepõlvekodu Orissaares ja isakodu Valjala kandis. “Jaotan oma sõite siit Kesk-Eestist kahes suunas: ema juurde Orissaarde ja oma kuue lapselapse juurde Tartu poole,” muheles ta, kinnitades, et Saaremaale satub ta siiski ka töö tõttu, sest just Muhus ja Saaremaal on ju olnud Eesti kõige huvitavamad kudumid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 197 korda, sh täna 1)