Haldusreform – vabatahtlik või sunniviisiline? (8)

Saarte Hääl küsis Saare maakonnast riigikokku pürgivatelt inimestelt nende arvamust haldusreformi kohta. Esitasime nelja erakonna esindajaile kolm küsimust:

1. Mitu omavalitsust peaks Saare maakonnas olema ja miks just niipalju?
2. Kas haldusreform peaks olema omavalitsustele vabatahtlik või sunniviisiline?
3. Mida arvate mitmetasandilisest omavalitsussüsteemist Saare maakonna puhul?

Koit Kelder, Reformierakond:

1. Vähemalt kolm – üks iga suurema saare kohta. Saaremaa puhul maksimaalselt viis. Põhjendus tuleneb elust enesest – praegune haldusterritoriaalne korraldus ei vasta reaalsele kohalikule elule, mis käib kaugelt üle praeguste omavalitsuste piiride.

Sellest tulenebki, et omavalitsused ei suuda oma põhiülesannet – korraldada kohaliku elu küsimusi – faktiliselt täita. Tähtis pole omavalitsuste arv, vaid see, mida omavalitsused peaksid, võiksid, suudaksid teha, et elu Saaremaal edeneks, areneks, et me suudaksime kohaneda meid mõjutavate muutustega.

2. Haldusreformi – piiride muutmise reformi – puhul toetan kindlasti vabatahtlikku lahendust. Suuremat sorti riigireformi saab aga korraldada ülevalt alla ehk alt vaadates sunniviisiliselt. Ideaalne oleks, et see, mis me ise siin vabatahtlikult otsustame, kattuks ja sobituks ka suure riigireformi konteksti. Eeldus on muidugi see, et me võtame vabatahtlikult kohalikku elu korraldada.

3. Ma ei toeta seda mõtet. Me ei kanna välja kõiki praeguseidki valdu. Teise tasandi lisandumisel kahaneks valdade tähtsus veelgi. Meenub üks Ida-Saaremaa volikogude ja vallavalitsuste aruteluring, kus vaagiti poolt- ja vastuargumente Kiisleri reformi stsenaariumidele ja jõuti ühisele seisukohale, et kui võtta vallalt haridusvõrgu korraldamise õigus – ja kahetasandilise puhul see seda tähendakski –, siis pole sellel esimese tasandi vallalgi mõtet. Küll aga möönan, et võimaliku ühtse omavalitsuse puhul Saaremaal peaks kaaluma osavaldade loomist, mida võiks olla jällegi maksimaalselt viis.

Raimu Aardam, Sotsiaaldemokraatlik Erakond:

1. Saare maakonda, välja arvatud Muhu, jääb lähitulevikus, 2020. aastal, üks omavalitsus.

Põhjuseks elanikkonna pidev vähenemine ja asjaajamise ümberkolimine internetti. Selleks ajaks on saanud selgeks maa- ja ehitussuhted, koolikorraldus, sotsiaalhoolekande teenuste osutamine maakonnas. Põhjuseks pean kõike seda, kui Ida-Saaremaa end tõsiselt kokku ei võta.

2. Reform peaks kindlasti olema vabatahtlik – korraldatud nii, et kohalik elanik tahab ühinemist ja näeb sellest tulu tõusmas ka kohapeal, mitte seda, et ühinemine koondab ressursi keskusesse (linna) ja sinna see ka jääb.

3. Selle otsuseni peab jõudma riigireform. Saare maakonnas ühe omavalitsuse loomine on eriline, Eestimaal sellist kogemust – üks maakond, üks või kaks kohalikku omavalitsust – ei ole.

Kui on üks omavalitsus, siis saab osalusdemokraatia tarvis erinevaid tasandeid luua. Oleneb sellest, mis jääb kohapeale, mis kolitakse linna ja vallakeskusse.

Mart Mäeker, Keskerakond:

1. Saare maakonnas võiks olla kaks omavalitsust: Saaremaa vald ja Muhu vald. Muhu on tugeva identiteediga ja jätkusuutlik vald ning võiks samamoodi jätkata. Saaremaa identiteeti kannaks ja tagaks jätkusuutliku arengu üks ja terviklik omavalitsus.

2. Vabatahtliku ühinemise korral peaksid seda soovima kõik Saaremaa omavalitsused, et see toimuks üheaegselt ja pärast ühinemist oleks kogu Saaremaa üks omavalitsus. Kui protsess jääb venima ja hakatakse ühinema ühe-kahekaupa, siis ühinemine oma eesmärki ei täida.

3. Arvestades elanike arvu pidevat vähenemist, on mitmetasandilise omavalitsuse süsteemiga juba hiljaks jäädud, seda oleks pidanud tegema 15 aastat tagasi.

Haldusreformi võti on minu arvates valitava riigikogu käes, edasi venitada ja demokraatiat mängida ei ole enam mõtet, riigile ja kodanikele vajalikud otsused tuleb ära teha.

Toomas Takkis, Isamaa ja Res Publica Liit:

1. Saaremaal on mõistlik üks omavalitsus, sest nii on lihtsalt mõistlik. Teadusemeeste põhjenduste ja uuringute tulemuste esitamine siinkohal kipuks liiga pikaks minema. Muhu ja Ruhnu kogukond võiksid saada võimaluse ise otsustada, mismoodi ja kuidas, kas ise või kellegagi koos.

2. Nüüd ei pea me rääkima enam haldusreformist, vaid riigireformist laiemalt. Ja seda saab ja tuleb läbi viia tsentraalselt.

3. Ühest juhtimistasandist ühe väikesaare haldamiseks on küll. Pole mõistlik tekitada ametnike hulka ja liiga palju administratiivset bürokraatiat. Igasugu vabatahtlikud koostöövormid ja ühendused tekivad ametliku juhtimise tasandi kõrvale nagunii.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 735 korda, sh täna 1)