Viivitus nõustamisteenuse hankega jätab tootjaid nõustamistoetusest ilma (TÄIENDATUD) (2)

KULUD KASVAVAD: Nõustaja Kati Näälik hoiatab, et nõustamiskulud tuleb tootjal maksta oma rahakotist. Foto: Egon Ligi

KULUD KASVAVAD: Nõustaja Kati Näälik hoiatab, et nõustamiskulud tuleb tootjal maksta oma rahakotist. Foto: Egon Ligi

Kuna suvel välja kuulutatud põllu- ja maamajandusliku nõustamisteenuse pakkuja riigihange on ikka veel pooleli, peavad põllumajandustootjad maksma lähiajal avanevate investeeringumeetmete nõustamiskulud oma rahakotist.

Saarte nõuandekeskuse konsulent Kati Näälik ütles, et seni, kuni riigihange pole uut nõustamisteenuse pakkujat välja selgitanud, on blokeeritud ka nõuandetoetuse maksmine. Seega peavad tootjad veebruaris uute investeerimismeetmete avanemisel tasuma konsulentidele oma rahakotist. “Neid kulusid ei kaeta tootjatele ka tagantjärele, seda on kohe öeldud, et tagantjärele seda raha ei saa,” märkis Näälik.

Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Hanna Kreen ütles, et hankemenetlus nõustamisteenuse pakkuja leidmiseks ei ole veel lõppenud. Kreeni sõnul ei saa hanke võitjat välja valida enne, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud Eesti maaelu arengukava 2014–2020, mis praeguste prognooside kohaselt võib aset leida I kvartalis.

Eesti põllumeeste keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu ütles, et nõustamisteenuse hankega on suur probleem, aga hanke takerdumise põhjus pole mitte Euroopa Komisjonis, vaid selles, et põllumajandusministeerium ei ole suutnud võitjat otsustada. “Hanke sidumine Euroopa Komisjoniga on minu jaoks uus info, kuigi ka meie kaudselt selles hankes osaleme,” rääkis Kreegipuu, kelle sõnul pole ministeerium hanke viibimist kunagi varem Euroopa Komisjoniga põhjendanud.

Ka Kreegipuu ütles, et asjade praeguse seisu juures tootjad peatselt avanevast väiketootjate meetmest ja investeeringumeetmest raha taotlemisel nõustamisteenust ei saa. “Toetusraha hakatakse liigutama selle hanke võitja kaudu, aga võitjat ju veel ei ole,” sõnas ta.

Põllumajandusministeerium kuulutas juulis välja riigihanke Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames nõustamisteenuste osutaja leidmiseks. “Eduka põllumajandustootmise pidamine eeldab üha enam kursisolekut viimaste teadusuuringutega ja kõige tõhusamate töövõtete kasutamist. Seepärast peab meie põllumees saama parima võimaliku nõuande, vajadusel teadlase või väliseksperdi abiga,” märkis hanke väljakuulutamise pressiteates põllumajandusminister Ivari Padar.

Riigihankega leitakse pakkuja, kes hakkab tegelema põllu- ja maamajanduslike nõustamisteenuste osutamisega kõigis Eesti maakondades. Hanke tulemusel sõlmitakse leping nõustamisteenuse osutamiseks aastateks 2015–2021. Maaelu arengukava meetme “Nõuandeteenuse toetamine” kavandatud kogumaht on 8,6 mln eurot, mis sisaldab nii nõustamisteenuseid kui ka nõustajate koolitamist.

Peamine muudatus uuel perioodil on, et kui seni maksis tootja teenuse eest esialgu kogu summa ja taotles hiljem PRIA-lt toetust, siis edaspidi tasub põllumajandustootja vaid omaosaluse ningtoetust PRIA-lt taotleb nõuande osutaja ehk ülalmainitud riigihanke võitja.


 

KOMMENTAAR

Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Hanna Kreen:

Hanke võitjat ei saa välja valida enne kui Euroopa Komisjon kinnitab Eesti maaelu arengukava 2014-2020. See on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (ELÜPS versioonis, mis kehtis hanke väljakuulutamisel) § 1163. Nõustamisteenuse valikumenetluse läbiviimine perioodiks 2014-2020: Põllumajandusministeerium võib alustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487-548) artikli 15 lõike 3 kohast valikumenetlust enne, kui Euroopa Komisjon kiidab heaks “Eesti maaelu arengukava 2014-2020”, tingimusel et nõustamisteenuse osutaja valitakse pärast “Eesti maaelu arengukava 2014-2020” heakskiitmist.

Vahepealsel perioodil ei ole kahjuks võimalik saada toetatavat nõustamisteenust, see tähendab et tootjad peavad nõustamisteenuste eest ise tasuma, kuid nõustamisteenused on jätkuvalt kättesaadavad ja konsulendid on tootjate jaoks olemas.

Põllumajandussektori arengu seisukohalt näeme prioriteetsena tootjate erialast nõustamist, seetõttu on ka uuel perioodil tootjate omaosalus nõustamisteenuste ostmisel valdkonniti erinev.
Omafinantseeringu suurus sõltub nõustamisteenusest:
1. Toetatavates valdkondades erialase nõustamisteenuse ostmisel (nt taimekasvatus, loomakasvatus, nõuetele vastavus, põllumajandussaaduste töötlemine, töötervishoid ja tööohutus jt) on omaosalus 10 % (st toetatakse 90% nõustamisteenuse maksumusest);
2. Majandus- ja juhtimisalase nõustamisteenuse ostmisel on omaosalus 50%. Seejuures toetatakse ettevõtte äriplaani koostamise alast nõustamist üks kord programmperioodi jooksul tootja kohta;
3. Mentorlusteenuse puhul omaosalust pole, st toetatakse 100% ulatuses kuni 25 tundi kalendriaastas (kuni 50 tunni ulatuses programmperioodis) tootja kohta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 566 korda, sh täna 1)